Koos on kergem koormaid kanda, rõõmu tunda

Istume Saaremaal Püha koguduse hubases kogudusemajas ja kõneleme ellujäämiskursusest ehk ühe tavalise maakoguduse argiaskeldustest. Vähem kõneleme vaimsetest asjadest, enam sellest, mis laseb kogudusel olla ja püsida. Laseb ka kiriku­uksed lahti ja küünlad põlemas hoida ning inimesed jumalasõna juurde tulla.
Kui maa jääb tühjaks
Koguduse õpetaja Anti Toplaan ütleb, et kogudus paistab maal rohkem silma. Ka kirik. Pihtla vallakeskuses samanimelises külas asuv arhailine kindluskirik koos rohkete kõrvalhoonetega võiks vabalt külakeskuseks kujuneda. Hooned on korda tehtud ja kasutusel, mõeldud on ka lastele ning noortele.
Üle kümne aasta koguduse juhatuse esimeheks olnud Matti Mägi on üks mootor, kes veab projekte, üks lõpeb ja teine algab. Et värskelt pensionile jäänud mees oli põhitöö tõttu energiamajanduses harjunud tegelema hangete ja nende korraldamisega, siis «see ei tule talle kahjuks ka kogudusetöös», ütleb Anti Toplaan. Matti Mägi täpsustab, et «viimased 10 aastat ma ainult hangetega tegelesingi».
Kurvastusega nendib ta, et maa on ehitusmeestest tühjaks jooksnud. «Saarema firmad, kes ehitusega tegelevad, ütlevad, et kvaliteetset tööd tegevaid mehi ei ole. Nad on ära läinud! Kui me tahame firmat palgata mõne töö jaoks, siis öeldakse, et mul pole sellist meest anda. Kui see poliitika jätkub, siis jookseb Eestimaa tühjaks. Ime, et üldse veel keegi maal on. Nad teevad ju kõik selleks, et elu maal toimida ei saaks,» ütleb elukogenud mees ja jätab täpsustamata, kes need «nad» on. Aga küllap taibukas lugeja isegi mõistab.
Iga liige on oma
Kaarin Laiõunpuu, kes koguduses sekretäri-kassapidaja ülesandeid täidab, tunnetab samuti üsna selgelt koguduse kassat ja liikmemaksude laekumist vaadates, kuidas noored lähevad välismaale ja vanad ei pääse liikuma ning kirikusse maksu maksma. «Harri Haameri ajal, 1930ndatel oli kogudusel annetajaid 700 ringis,» teab Kaarin Laiõunpuu. Praegu on enam kui paarisaja liikmega kogudusest pühapäeviti kell kolm pärastlõunal algaval jumalateenistusel 16–30 inimest.
Õpetaja Toplaan teeb läbi külade tiiru ja toob inimesi kirikusse kaasa. Mõnikord annab ka vald bussi. Ega vald suurt rohkem aidata saagi. Volikogu liikmena teab Matti Mägi, et eelmisel aastal võttis teede lahtihoidmine suure tüki valla eelarvest. Aga see-eest on meenutada ühine jaanitule pidamine ja kihelkonnapäeva tähistamine Püha Jakobi kiriku aastapäeval juuli lõpus.
Kaarin Laiõunpuu on kantseleis kohal kahel päeval nädalas, kaugelt tal tulla pole ja tööd teeb südamega. Kui tarvis, sõidab ka Kuressaarde, et mõne koguduseliikmega kahe bussi väljumisajal kokku saada ja liikmemaks vastu võtta. Kui ta kantseleis on, võtab vastu ametitalituste soove, peab kartoteeki ja hoiab meeles inimesi nende sünnipäevadel.
Püha kogudus suudab maksta palka neljale inimesele: sekretärile, organistile, perenaisele ja õpetajale. Peale selle on hulk tegusaid vabatahtlikke: kaheksa inimest juhatuses ja sama palju diakooniagrupis. Ja selle viimasega on teatud mõttes seotud ka Eesti Kiriku toimetus. Kaarin Laiõunpuu selgitab, et kogudus tellib juba aastaid toimetusest kõigile oma liikmeile seinakalendri «Eestimaa kirikud». Et maksumaksjaid liikmeid elab peale koduvalla ka mujal Eestis, sh Tartuski, siis neile saadetakse kalender postiga. Lähikonnas elavatele viivad kalendri jõulukingiks koju kätte diakooniagrupi liikmed. See on selge märk märkamisest. Ka kogukonnatundest ja oma liikmetele selge sõnumi saatmisest, et kirik pole pelgalt hingeõndsust pakkuv maksukoguja, vaid hooliv ja märkav samaaegselt.
Mõeldes vanadele ja noortele
Sama üheshingamist tundsin ka kuulates kõigist neist ettevõtmistest, mis viimastel aastatel üheskoos tehtud ja plaani võetud. «Igaüks teeb seda, mida kõige paremini oskab,» ütleb õpetaja, kelle üheks ülesandeks on ka väliskogudustega suhtlemine.
Koguduse maadele on rajatud kiigeplats ja talvel liumägi, korvpalliväljak, terviserada, ümber ehitatud saunamaja. Kiriku ümber on tehtud haljastustöid. Taastatud on kiriku kelder. Suvel oli ööpäev läbi avatud mängutuba ja «mitte midagi ei läinud kaduma», on Matti Mägi uhke.
Kogu ehitustegevusel ja korrastamisel on ka kindel eesmärk. Püha kogudus on laagriteenust pakkunud juba mõnda aega, peamiselt sõpruskoguduste noortele Soomest. 2011. aastast on selleks ametlik litsents. Koguduse perenaine Vika Vallaste on naine, kes tulnud tagasi esivanemate koju ja hoolitseb laagriliste eest. Sel suvel oli kaheksa suuremat laagrit ja järgmiseks suveks on enamik ajast juba broneeritud. Laagriliste toitlustamiseks on korralik köök ja söögituba. Mõtted käivad seda rada, et toitlustusteenust laiendada.
Kirik ei jää tühjaks
Ja üks armas plaan ootab samuti elluviimist. Veel korda tegemata vanasse kirikuteenija majja võiks luua eakatele inimestele talvekodu. Just neile, kes elavad üksi ega pääse talviti liikuma.
Kogudus peab mõtlema, kuidas toime tulla. Kuigi keskmiseks liikmemaksu suuruseks oli eelmisel aastal 400 krooni, ei aita liikmemaksud üksinda kogudust tegutsevana hoida. Rahalist lisa tuleb laagrite korraldamisest ja mitmesugustest projektidest.
Matti Mägi käis juhatuseesimeeste konverentsil Nelijärvel ja naasis, pea mõtteid täis. Eks seal tulid kõik oma murede ja rõõmudega lagedale. Eriti läks talle korda väikeste koguduste hääbumise või ellujäämise teema ning nende ühine abistamine. «Üksikud väikesed kogudused, kus käib 4–5 vanainimest, neil on muidugi raske õpetaja palkamisega,» mõtiskleb Matti Mägi. «See on probleem ja siin peaks kirikuvalitsus minu arvates midagi ette võtma, näiteks õpetajate palgad maksma, sest väike kogudus seda ei suuda. Küsin, kas see väike kogudus üldse tahab abi saada või on leppinud sellega, nad ei ole võimelised mitte kunagi õpetajale palka maksma. Ilma õpetajata aga ükski kogudus ei kasva.»
Ühte on aastad ja elutarkus aga Matti Mägile õpetanud. «Ütlesin kord ammu emale, et praegu olete teie, kes kirikus käivad. Kui teid enam pole, on kirik tühi. Isa ütles: «Poiss, kõik jutud pole rääkimiseks.» Praegu ma olen täitsa kindel, et ükskord, kui meid pole siin, käivad ikka inimesed kirikus.»
Sirje Semm

Püha Jakobi kogudus
Hingi 468
Annetajaliikmeid 231
Ristitud 7
Leeritatud 6
Maetud 13
Tähtsamad töösuunad:
jumalateenistuslik elu, diakoonia, koguduse kool ja laagrite korraldamine
Koguduse õpetaja Anti Toplaan
Juhatuse esimees Matti Mägi
Organist Katre Roolaht
Diakooniatöö juht Maili Tamm

Pildigalerii: