Konverentsil kõlas palvete juurde ühislaul

1934. a jaanuarikuu tähtsaimaks sündmuseks oli XVI usuteadlaste konverents.

«Rahupäevi on Jumal kinkinud meile, igapäevasest leivast ei ole olnud puudu, taudid ja rasked haigused on jäänud meist eemale,» vaatab möödunud aastale tagasi õpetaja Hassel­blatt ja jätkab: «Riigielus avaldus rahva tahe pöörata selg sotsialistlikule ebajumalale ja seada oma elu Jumala seatud alusele, usuelu on tõusmas, äratusnädalad tõid rohket õnnistust meie kogudustele.»
Kuid mida loodeti uuelt aastalt? Assessor Varik: «Me oleme teadlikud, et meie rahvast, meie kirikut, meie perekondi, meid endid ootavad 1934. aastal suured ülesanded. Me oleme teadlikud, et meie palju eksisamme teeme. Aga kui meie töö ja kannatamise ja võitlemise ja eksimise sisse Jumala käest uut rammu voolab, siis on see aasta õnnistatud. Jumal andku meile õnnistatud uus aasta.»

Häbistavad juhtumid
Skandaalid ei jätnud puutumata meiegi kirikut. Vaimulikust seisusest heideti välja Halliste õpetaja A. Kõiv, süüdistuseks koguduse raha omastamine. Sealjuures oli õpetajal koguduses suur poolehoid, mis tekitas jõulude ajal inetuid väljaastumisi koguduse teise õpetaja Dehni vastu.
Konsistooriumil tuli hoiatada kogudust, et korratuste jätkumisel heidetakse kogudus üldkirikust välja. Aga Halliste kogudus otsustas ise oma 21. jaanuari erakorralisel koosolekul luterlikust kirikust välja astuda. Et tegemist oli kiriku põhikirja seisukohalt korrarikkumisega, saadeti asja uurima Pärnu praost Grünberg. Õpetaja Dehn aga vabastati tema enda palvel 15. veebruarist ametist.
Küsimusi tekitas ka õpetaja Aareandi käitumine. Pärnumaa Teataja kirjutab: «Politiseeriv vaimulik pole enam õige vaimulik. Kus vaimulik on kaldunud aktiivsele poliitikale, seal on sellega harilikult ikka kaasas käinud väärnähtused koguduse elus. Usuliste väärtuste asemel hakkab sarnane pastor kui poliitiline agitaator hoopis rohkem hindama oma erakondlisi sidemeid ning võimalikku poliitilist karjääri.»
Samasse valdkonda kuulub ka Toomkirikus raadio teel ülekantud jumalateenistusel peetud õpetaja Uhke jutlus, mis kujutas endast poliitilist kihutuskõnet vabadussõjalaste kasuks. Kerkis küsimus, kas poliitika ja kirik sobivad kokku.

Emadepäev kirikupühaks
Tähtsamaks sündmuseks sel kuul oli XVI usuteadlaste konverents, mis leidis aset Tartus 23.–25. jaanuarini. Prof O. Sild andis ajaloolise ülevaate kodumaa kiriku vahekorrast vennastekogudustega, näidates ära ohud, kui iga üksik pastor nendega eraldi suhteid arendab. Seda tehku ikka kiriku ametlikud organid.
Advokaat Eliaser rääkis usuühingute ja nende liitude seadusest. Suurt huvi äratas prof Kõpu arutlus piiskopi ametisse pühitsemise korrast. Põhimõttelist vastuseisu ei tekitanud idee kuulutada emadepäev kirikupühaks. Räägiti ka kiriku põhikirjast ja viimasest rahvahääletusest. Muidugi kõlas konverentsil palvete juurde ka vaimulike ühisel jõul esitatud koorilaul.
Kirikumuusikutel oli põhjust osaleda prof Juhan Aaviku 50. sünnipäeva ja 25aastase muusikalise tegevuse tähistamisel. Vanemuise muusikaosakonna segakooriga oli Aavik aastatel 1911–1916 ette kandnud Cherubini ja Mozarti reekviemid ning Haydni oratooriumi «Loomine», millele Estonia muusikaosakonna segakoori juhina tegutsedes lisandusid uued suurvormid, sealhulgas Artur Kapi oratoorium «Hiob» ja Cyrillus Kreegi «Reekviem». Aaviku õpilastest olid usinamad kirikumuusika põllu kündjad Peeter Laja ja Johan Tamverk.
27. jaanuaril oli aga raudteevalitsuse värskelt remonditud erivagun täis tuubitud Tartu Meestelaulu Seltsi laulumehi. Sõideti Lõuna-Eestisse kontserte andma, millest esimene oli ette nähtud Petseri luterlikus kirikus. Mehed ise leidsid, et «oma tagasihoidlikus lihtsuses … on see kirik akustiliselt hästi õnnestunud ja ka korraliku oreliga. Aga kole külm oli ta laulmiseks».

Et täita ilusamat kohustust …
Viru praostkond otsustas eeloleval suvel korraldada Rakveres praostkonna I vaimuliku laulupäeva, kus kõik kihelkonnad kokku tuleksid ja üheks lauljaks pereks ühineksid. Esinenuks sega-, mees- ja pasunakoor. Kavagi oli kindlaks määratud, selles oli Beethoveni, Haydni, Schuberti, soomlaste Hannikaineni, Leppäneni, Maasalo jt teoseid. Eestlastest olid esindatud Miina Hermann (Härma) («Looja kiitus», «Issand, jää meie juurde»), Rudolf Tobias («Eks teie tea») ja Johannes Kappel («Ma tõstan oma silmad»).
Türi kogudus omakorda kutsus koore-orkestreid osalema kavatsetaval Türi II vaimulikul laulupeol 10. juunil, «et võiksime täita ilusamat kohustust oma isamaa ja rahva vasta, tema vaimlise tasapinna tõusule kaasa aidates».
Helme-Tõrva langenud sõdurite mälestussamba komitee korraldas 6. jaanuaril Tõrva tuletõrje saalis kohaliku köstri Karl Tuvikese helitööde kontserdi. Kavas olid Helme-Tõrva haridusseltsi kooride esituses sega-, nais- ja meeskoorilaulud. Juhatas autor. Ettekandel oli ka viis laulu baritonile, milles soleeris samuti autor.
Kuna kannatuste aja ja ülestõusmispüha laulude järele oli suur nõudmine, otsustas Kirikumuusika Sekretariaat välja anda järjekordse kogumiku kirikulaule.
Mati Märtin