Konverents õpetusest ja spirituaalsusest

Strasbourgis asuv oikumeenia uurimise instituut korraldas juulis 53. rahvusvahelise oikumeenilise seminari teemal „Õpetus lahutab – spirituaalsus ühendab?“.

Seminaril osalenute seas andsid tooni sakslased, kelle esindajad olid kõigist maakirikutest kohale tulnud. Lisaks oli Strasbourgi tulnud külalisi ka Soomest, Lätist, Poolast, Rumeeniast, Iisraelist ja mujaltki. Igal aastal toimuvale seminarile kutsutakse tavaliselt ka Eesti esindaja. Tänavu oli see au allakirjutanul.
Ettekanded konverentsil olid huvitavad ja sisukad ning neis käsitleti erinevaid spirituaalsuse laade. Räägiti karmeliitide ja frantsiskaanide spirituaalsusest. Peatuti nelipühilaste karismaatilisuse ja õigeusu spirituaalsuse väljendumisel teistes kirikutes. Loomulikult ei mindud mööda Taizé liikumisest ega ka tunnipalvetest. Huvitav oli vaadata, kuidas käsitöögi võib olla spirituaalsuse edasikandja.
Ettekannete lisaks oli aga väga oluline roll isiklikul suhtlusel, mille käigus võis tundma õppida teiste kirikute rõõme ja muresid. Üllataval kombel polegi need nii teistsugused kui meil Eestis. Ikka on kirikute jaoks probleemiks demograafilised muutused ühiskonnas, maapiirkondade tühjenemine ja selle mõju kirikule ning loomulikult ka ilmalikustumine.
Spirituaalsust kandsid seminaril osalenute hinge ka ühised keskpäevapalvused ja jumalateenistused, mil Issanda laua ääres unustasid kõik osalejad (välja arvatud lätlased) erinevused ja kogesid ühist osadust. On tore, et meie kirikul on head sidemed teiste Euroopa kirikutega ning võime üksteiselt õppida ja üheskoos edasi minna.
Kaido Soom