Kolga-Jaanis meenutati Villem Reimani

Kolmas nelipühajärgne pühapäev oli Kolga-Jaani kirikus tavapärasest pidulikum ja rahvarohkem – kogudus meenutas oma kunagist vaimulikku, eesti rahva suurkuju Villem Reimani.Kolmas nelipühajärgne pühapäev oli Kolga-Jaani kirikus tavapärasest pidulikum ja rahvarohkem – kogudus meenutas oma kunagist vaimulikku, eesti rahva suurkuju Villem Reimani.

Kristjan Raba Eesti Rahva Muuseumist hoiab käes Tiina Tafenau koostatud ülevaadet Reimani sugupuust.

Jumalateenistusel teenisid kaasa Viljandi praosti kt Rein Schihalejev, Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe ja Viljandi praostkonna vikaarõpetaja Kalle Kadakas, esinesid EELK Põltsamaa koguduse puhkpilliorkester ja koor Külli Salumäe juhatusel.

Villem Reimani elutööst rääkides tuuakse kirikuõpetaja ameti kõrval esile tema roll Eesti Üliõpilaste Seltsi kujunemisel, venestusvastase võitluse juhtimine, kooli- ja kultuurielu ning seltsitegevuse edendamine. Ta oli üks Eesti Kirjanduse Seltsi ning Eesti Rahva Muuseumi asutajatest. Tema sulest ilmus üks esimesi Eesti ajalookäsitlusi ja palju publitsistikat.

Taas ausse

 

Sarnaselt temaga sageli kõrvutatud Jakob Hurda ja Jaan Tõnissoniga oli V. Reiman nõukogude ajal mahavaikitud ühiskonnaelu tegelane. Tollel ajal olid paljud tahud V. Reimani tööst kas põlu all nagu tema kiriklik ja rahvuslik tegevus või siis ebausaldusväärsete hulka kuuluvad nagu karskusliikumine ja ühistegevuslik suund.

Reimani mälestust hakati taas ausse tõstma kaheksakümnendatel aastatel. Muinsukaitse Seltsi eestvõttel toimunud Reimani päevadel tehti talgutöid, kuulati ettekandeid, tantsiti simmanil. Kuulun ka ise nende hulka, kelle uue ärkamisaja mälestuste hulka kuuluvad suvealguse sääskederohked päevad Kolga-Jaanis. Eestvedajatena tegutsesid siis tollal veel noored ja vibalikud Mart Laar, vennad Tarandid jt. Ühe esimese uue mälestusmärgina püstitati 1988. a kirikaia kõrvale V. Reimani büst.

Tõrvikurongkäik, ettekanded ja raamatuesitlus

 

Pärast jumalateenistust suundus kirikutäis rahvast surnuaeda V. Reimani hauale, kõige ees koguduse juhatuse esimees Hovard Nurme sinimustvalge ja vallavanem Kalevi Kaur valla lipuga. Valla huvi ja toetus kohaliku suurkuju mälestuse jäädvustamisel on märkimisväärne.

Kui paljud piirkonnad rõhutavad oma eripärana loodust, arenenud tööstust või lähedust suurlinnale, siis Kolga-Jaani on uhke oma ajaloole ja V. Reimani tegevusele, millest mitu tahku võiks kujundada Eesti tulevikku. Sama mõtet kandis Peeter Tulviste sõnavõtt. Eesti on saanud viimasel ajal etteheited liigse mineviku meenutamise pärast, kuid just oma ajalookogemusi ühiskonna arenguks kasutades saadaks meid edu.

Maameheliku kehakinnituse järel jätkus päev Eesti Rahva Muuseumi Näitusemaja juhataja Kristjan Raba juhatamisel ettekannetega. Kirjandusmuuseumi noored teadurid Kristin Liba ja Helle Maaslieb andsid ülevaate kirjandusmuuseumi isikuarhiividest ja Villem Reimani memoriaalarhiivist.

Kirjanik Hando Runnel tõi esile inimliku mõõtme Reimani elus. Tänu oma töökusele, põhjalikkusele, mitmekülgsusele ja teedrajavale tegevusele võivad selle põlvkonna suurkujud omandada ebamaise oreooli. Kuid nende suurus seisab selles, et nad on esimese põlvkonna rahvuslik eliit, kes talutubadest välja kasvades lõi rahvusteadliku, intellektuaalse, edasipüüdliku kultuuriruumi, mis sai aluseks iseseisvusele ja kultuuri arengule.

See hüpe ühest ajastust teise ja tohutu töö murdis selle põlvkonna esindajad noorelt. Ka Villem Reiman suri oma parimas loomeeas 48 aasta vanusena.

Tiina Tafenau nimetas oma ettekandes V. Reimani eesti genealoogia isaks, sest just tema ja Martin Lipu sulest ilmus esimene üleskutse uurida eestlaste sugupuid. T. Tafenau töö tulemusena on nüüd Kolga-Jaani pastoraadi muuseumitoas põhjalik ülevaade V. Reimani sugupuust.

Järgnenud raamatuesitlusel tutvustati V. Reimani Kolleegiumi eestvõttel kirjastuses Ilmamaa välja antud August Palmi esmakordselt 1937. aastal avaldatud põhjalikku monograafiat. Esitluse muutis südamlikuks autori tütre Hille Palmi kohalviibimine, kes oli õnnelik, et tema isa töö on veel seitsekümmend aastat hiljem ajakohane.

Legendaarse vaimuliku pärandi jäädvustamisel on teinud suure töö V. Reimani Kolleegium, mis sündis Kolga-Jaani õpetaja Ants Toominga innustusel. Selle koosseisus on esindajaid Tartu Ülikoolist, Eesti Rahva Muuseumist, EELKst, Viljandi Maavalitsusest jm. Ants Tooming jätkab ka Kanadas töötades oma suure eelkäija tutvustamist.

Toivo Vilumaa