Kõige rohkem küsitakse Tartu Pauluse raamatupoest Piiblit

Eile, 1. märtsil möödus Tartu Pauluse raamatupoe avamisest 20 aastat. EELKs pole naljalt vaimulikku ega ilmikut, kes ei teaks kauplust kiriku külgtiivas, mis pakub huvilistele laias valikus kristlikku kirjandust ja sümboolikat.  

Selleks peab olema tahtmist ja järjepidevust, aga ka kauplemiseks vajalikku vaistu ning ennekõike valmisolekut teha kõvasti tööd. Et rajada ja elus hoida kindlat sortimenti üsna piiratud huvigrupile pakkuvat ärilist ettevõtmist, peavad olema täidetud mitmed tingimused. 

Pauluse raamatupoega seotud inimesed on oma alal asjatundjad ja oma tegevusse igapäevaselt panustavad. Kes ennekõike on oma ideest ise vaimustunud. Nii vaimustunud, et see paistab välja ja tõmbab ligi. Nõnda, et iga poodi siseneja tunneb, et ta on oodatud maailma, mis pakub kaupa kristlase ihule ja hingele.

Alguses oli idee

Raamatupoe rajaja piiskop Joel Luhamets tunnistab, et kandis endas soovi aastaid. Üsna kindlalt oli peas ettekujutus poekesest, mis pakuks nii kirjasõna kui ka kõike seda, mida vaimulik ja ilmikust koguduseliige oma usuelus vajab. 

„Hinges oli igatsus. Käisin mõned korrad Poolas, mille kirikutarvete poed võlusid. Kas meil ei võiks olla midagi taolist, arutlesin. Nendest poodidest ostsin enda jaoks ja sõpradele kinkimiseks asju. Nii see müügikoha avamise idee idanes ja lõpuks ka teostus,“ räägib Luhamets, lisades, et kuna see oli kahtlane ettevõtmine, mille õnnestumist võis loota, ent mitte kindlalt ette teada, siis alul toetus ta ainult isiklikule kapitalile. „Ostsin riiulid ja lambid ja lauad, kõik, mis vaja, ning kujundasin kiriku eesruumi vana garderoobi osasse piiraia taha poenurga,“ meenutab ta 20 aasta tagust. Nimetades, et algusaastatel korraldas poe tööd Juta Põld.

„Olin avamispeol, kus piiskop mängis kitarri ja laulis. Oh, see poenurk nägi välja nagu juveelipood. Väga näokas ja maitsekas oma mustade riiulite ja hubase valgustusega,“ meenutab raamatupoe avamist Merike Uudam, kes on 16 ja pool aastat olnud tegev raamatupoes. „Tulin kolmeks kuuks. Aeg on aga nii kiiresti läinud. Üsna ruttu sain selgeks, et soovin jääda, et see on justkui mulle loodud töökoht,“ muheleb proua Uudam, öeldes, et ta on kasvanud raamatute keskel ja austus kirjasõna vastu on teda saatnud läbi elu. On rõõm veeta oma päevi headest raamatutest ja ilusatest asjadest ümbritsetult.

Koraani osta ei saa

„Tihti arvatakse, et mis mul siin ikka teha muud kui igavusest lugeda,“ räägib Merike Uudam ja lisab: „Olen küll paljud meie poe raamatud läbi lugenud, vähemalt põgusa sirvimisega ülevaate sisust saanud, aga töö juures ma seda kunagi teha ei saa. Siin selleks lihtsalt pole aega.“ 

Ta meenutab, kuidas kord emeriitpeapiiskop Andres Põder poodi tuli ja teda nahkpaelu kokku lugemas leides ütles, et mis nendest saapapaeltest ikka lugeda. „Piiskop soovitas kokku lugeda, mitu raamatut on poes. Ma siis lugesingi. Sain arvuks 1256 erinevat raamatut. See oli neli aastat tagasi, nüüd on kindlasti rohkem,“ toob Uudam näite poe sisukusest.

Piiskop Luhamets nimetab, et kaugeltki kõik eestikeelne vaimulik kirjandus poeletile rohelist teed ei saa:„Võib-olla umbes 10% võtame müüki. Ikka vaatame sisu. Kui ka mõne teose puhul krimpsutame nina, et päris hästi ei sobitu meie vaadetega, siis kui ei ole tegemist just eksiõpetusega, võtame müüki. Pakume kirjandust oikumeenilises raamis. On karismaatilist kirjandust, mida hindab vaid väike hulk. On spetsiifiliselt katoliiklikku, õigeusklikku või adventkirjandust. Aga need ei ole eksiõpetused,“ räägib Luhamets ja kinnitab, et esoteeriline kirjandus, ehkki paljude meelest vaimulik, ei sobi Pauluse raamatupoodi. 

„Kui Koraan eesti keelde tõlgiti, siis käidi seda palju meilt küsimas. Me ei võtnud Koraani müüki, sest me ei laiene erinevate usundite kirjandusele. Pauluse raamatupoest saab ainult kristlikku kirjandust,“ tutvustab piiskop piire.

Tegemist äritegevusega

Piiskop Luhamets on nõus, et sõna äri on omandanud paljudele negatiivse tähenduse. „Kadunud Heino Noor ütles, et see ei ole äri, mida teeme, vaid kristlik turundus,“ naerab Luhamets, väites enda seisukohalt siiski, et eetiline ja kristliku komblusega kooskõlas ärimudel on olemas ja just sellest ta Pauluse raamatupoe arenduses lähtub.

Joel Luhamets räägib, et õige ruttu kogunes nii palju vaheraha, et ta sai ärisse paigutatud isikliku raha tagasi: „Nüüd minu raha ei ole siin all, kõik on koguduse raha. Esialgu oligi pood koguduse oma, hiljem, 2005. aastal tegime omaette firma osaühingu nime all.“

Tõhusamalt jalgadele tõusmiseks kulus aega siiski oma kolm aastat. „Esialgu toimetasime ikka ülisäästlikult ja lubasime endale minimaalselt kulutusi. Ei mäleta, kas müüjate ajakulu mingi rahalise kompenseerimise leidis või oli see täiesti tasustamata,“ tutvustab Luhamets esimesi peost suhu elamise aastaid.

Väikeäri vedamiseks on suur kaal intuitsioonil. Küsimusele, mis läheb ja mis ei lähe mitte, saab vastata ainult kõhutunde ja turuvaatluste alusel. „Eesti turg on piiratud. Kui mõnda artiklit müüme 20 tükki, siis see ei tähenda, et seda võiks kohe 100 tükki juurde tellida, sest kui 10 veel ostetakse, siis jupimat aega enam ühtegi müüa ei saa – kõik soovijad on oma osa kätte saanud,“ räägib Luhamets kulisside tagusest. Pauluse poe sortiment kõnetab suhteliselt väikest, aga kindlat osa Eesti elanikkonnast.  

Inglid nägupidi tuttavad

Pauluse raamatupoodi sisenedes tuleb meelde ütlemine, et tänapäeval saab raamatupoest ka raamatuid osta. Vihje sellele, et uuemal ajal müüakse nime poolest raamatuäris kõike muudki, pädeb ka Pauluse raamatupoe kohta. 

Väga oskuslikult on mitte just ülearu avarasse ruumi mahutatud pakutav kraam. Keset poesaali on toekas laud kaetud uuema lektüüriga, seinte ääres on riiulid kirjanduse ja kristliku sümboolikaga. Vitriinkappides on klaasi taga mitmesuguses mõõdus õliküünlad, armulauariistad, armulaualeivad, viiruk, küünlad… Palju on ikoone ja erinevaid kristliku temaatikaga pilte, ka vaimuliku riided on sortimendis esindatud. Samuti palvehelmed ja valik värvilisi kleepse, märke ja marke, usualast perioodikat. Silma hakkavad üsna kogukad neitsi Maarja kujud, samuti massiivsed paasaküünlad.  

Tundub, et selles virvarris on võimatu orienteeruda, saati teada, mis klienti ootab. Merike Uudam kinnitab malbe naeratusega, et tema tunneb oma ingleid nägupidi ja teab, kus riiulil miski ese on. Vilumus tekib aastatega. 

Piiskop Joel kinnitab, et kui kuskil loodaks väike kirik, siis Pauluse poest saaks pühakoja avamiseks kogu vajaliku atribuutika. Tema sõnul on seda mõnigi vabakogudus ka kasutanud.

Kaubareisid Poola

„Minu jaoks on see nagu jahil või kalal käimine. On otsene vajadus, praktiline mõõde, aga on ka väga huvitav seiklus. Pikad sõidud on muidugi väsitavad, aga teiselt poolt ka kosutavad, sest saab kodustest teemadest pisut tuulutust,“ räägib piiskop Luhamets, kes on isiklikult seotud Poolas kauba järel käimistega. Käiakse keskmiselt neli korda aastas, parematel aastatel ka kuus korda. „Meie osa on üles otsida nii tootjad kui hulgilaod. Suhtleme põhiliselt hulgimüüjatega, kes ise ostavad kaupa kokku eri maadest. Vahel saame hulgimüüjalt kauba soodsamalt kui tootjatelt, kelle jaoks oleme väga väikesed ostjad,“ jagab Luhamets ärinippe. 

Reisidest Poola võiks ta pikalt kõnelda. Teele jäävad kohanimed on aastatega pähe jäänud ja omaseks saanud. Suhtlemisel Poola äripartneritega on tänaseks mitmest tutvusest ärihuve ületav sõprus kasvanud: „Messidel kohtudes saaks kokku nagu sugulastega.“ Raamatupoe algusaastatel püüti võimalikult väikese kuluga hakkama saada: „Öömajale näiteks raha ei kulutanud. Hommikul hakkasime Tartust sõitma, sõitsime läbi öö. Kohale jõudes suigatasime paar tundi. Hommikul hakkasime ostma ja tagasi sõitsime taas läbi öö. Seega kaks ööd jäi magamata. Kuluartikliks oli vaid sõiduki kütus.“

Merike Uudam on kokku lugenud – tema on piiskopiga Poolas käinud täpselt 66 korda. „Oh, mina neid kordi lugenud ei ole, aga eks neid ikka sadakond tuleb,“ avab Joel Luhamets ja pöördub Merike Uudami poole: „Märtsis peame ikka ära käima. On vaja paasaküünlaid tuua ja üldse.“ Merike nii kindel ei ole: „Nüüd küll ei tea. Kuidas sõjaga ja koroonaga on. Kas piiridest saab üle.“ 

Ukrainast küünlad

Saan kuulda, et küünlaid tarnitakse ka Ukrainast. Kui tavaliselt on ukrainlased küünlad ise üle piiri toonud, siis nüüd on see sõja tõttu tegemata. „Juba enne jõule tellisime ja ootame siiani,“ teatab Merike Uudam. 150 peenikest vahaküünalt pakis maksab kaheksa eurot. Kõigest? „Jah, me püüame hinnad all hoida. See on laiemalt meie püüdlus. Ostame odavalt ja saame seetõttu ka soodsalt edasi müüa,“ selgitab Luhamets ja näitab omapärase disainiga keraamilist küünlaalust ning teatab, et seegi on valminud Ukrainas. 

Küünalde rivi on riiulis aga pikk ja tõesti, hinnaklassilt ei ole siin luksuskraami. „Küünal on minev kaup. Paljud tulevadki just küünlaid ostma. Uurides, kas need on ikka õnnistatud. Praegu ei ole meil kõige suurem valik,“ täiendab Merike. Küsimusele, kas Pauluse poe küünlad on õnnistatud, vastab piiskop: „Ei ole, aga nad on valmistatud spetsiaalselt kirikus kasutamiseks.“

Piibel kõige populaarsem

Joel Luhamets ei tee saladust, et ka kirikutemaatilise kaubaga kaubeldes tuleb arvestada trendidega – mis müüb ja mis mitte. Küsimusele, kas ingel on hetkel populaarne, vastab Merike Uudam, et „inglitel on paremaid aegu olnud. Samuti ei lähe hetkel väga hästi palvehelmed. Küll aga huvitutakse hästi ikoonidest“. Küsimusele, mis on müügiartikkel number üks, vastab piiskop Luhamets: „Piibel oli ja on. Läbi meie poe ajaloo oleme just piibleid kõige rohkem müünud ja neid käiakse ka kõige enam küsimas.“

Minev müügiartikkel on ka vaimulike särgid. Selle aasta kahe kuuga on neid müüdud juba 38. Paljud kogudused saavad siit armulaualeivad. Viiruk on soovitud müügiartikkel. Ja muidugi raamatud.

„Eestlaste lugemislaud on küllaltki pikk, igaüks võib leida soovitu,“ sõnab Luhamets ja lisab, et kui poe algusaastatel oli kandev osa tõlkekirjandus, siis järjest enam lisandub originaalloomingut eesti autoritelt: „Arne Hiobilt on üle 20 raamatu, viljakad autorid on Jaan Tammsalu, Toomas Paul, Tõnu Lehtsaar, Toivo Pilli.“

Liina Raudvassar

Tartu Pauluse raamatupood OÜ

Alustas tegevust 1. märtsil 2002.

Omanik on Tartu Pauluse kogudus

Pakub eestikeelset kristlikku kirjandust, sümboolikat, muusikat, ehteid, kirikutarbeid.

Töötab ka e-poena https://pauluseraamatupood.ee/.