Kohtuma Jeesusega

 Kargel kolmekuningapäeva järgsel laupäeval ootas Tartu Maarja kogudus külalisi perepäevale.

Soe kogudusemaja Õpetaja tänaval oli siginat-saginat täis, sest erinevad töögrupid valmistusid päevaks. Vaid Kaja Talv ja Carmen Karabelnik istusid vaikselt allkorrusel ja palvetasid päeva kordamineku eest. Koguduses teatakse neid kui eestpalvetajaid ja esmaspäeviti koguduses tegutseva palvekliiniku liikmeid. Nad ütlevad, et nende poole eestpalvesoovidega õnneks sageli ei pöörduta, ent teadmine sellisest võimalusest on oluline. Carmen kinnitab: „Jumala lemmikplaan on, et me vajame teisi inimesi.“

Parim sõber
Tartu Maarja kogudus on vähemalt ühes mõttes rikas – koguduses on neli pühapäevakooliõpetajat: Kadri Isak, Kersti Saksniit, Siiri Talv ja Mai Kastemäe. Rõõmu võib tunda ka järjepidevuse üle, sest Kadri tütar Kadi unistab ajast, mil saab ema tööd jätkata, Mai aga juba käib oma ema jälgedes.
Kadri Isak ütleb, et temal jäi ühelt koolituselt hinge teave, et pühapäevakoolis käib vaid 5% kooliealistest lastest. Kuna kogudusel on mugav ja soe maja, õpetajad olemas, aga puuduvad lapsed, leidis tema pakutud perepäeva idee head vastukaja. Ja nagu ütles perepäeva palvusega avades organist Helika Gustavson-Rätsep, on Jeesus parim sõber. Nii soovis ta kõigile toredat kohtumist temaga.
Teekonnale koos Maarja ja Joosepiga kutsus kõiki Tartu Peetri lasteaia juhataja Külvi Teder, kes oli perepäevale kutsutud jutustama piiblilugu Jeesuse sünnist ja kolmest targast, kes lapsele kingitusi viisid. Hiirvaikselt istusid lapsed ja suured süvenenult jutustust kuulates, nii et võis lausa aduda teekonna raskust või karjaste ärevust. Ei jäänud sel kohtumisel meenutamata ka suur eeskuju Pille Valk, kes alati rõhutas lugude ja nende jutustamise tähtsust.

Šokolaad ja vahukommid
Kindlasti teeb iga päeva eriliseks šokolaad. Ja kes siis šokolaadist ära ütleks? Nii ei möödunud ka perepäev pitsa ja magusata ning töötuba oli tõesti populaarne. Helene Toivanen ja Ketlin Pekko kutsusid soovijaid pitsat küpsetama ja banaani ning vahukommidega maiustama. Koguduse naistetöö juht Ketlin oli kodus juba pitsapõhjad valmis küpsetanud ja nüüd võis igaüks nendele puistata paprikat, vorsti, juustu või muud kraami.
Laste elevus oli suunatud muidugi rohkem suure šokolaadipoti poole. Pruuni maiusega sai katta kas vahukommi või tüki banaani ja magusaampsu veel nonparellidega kaunistada. Siniste ja valgete väikeste terakestega kaunistatuna viis see mõtted vabariigi aastapäevale. (Nädalavahetusel sai aga ka kogudus aastapäeva tähistada – kiriku pühitsemise 174. aastapäeva.)

Õnnesoove igaks puhuks
Kogudusel on haruldaselt vedanud, et kogudusemaja vastas elab kunstnik Kaie Šestakova, kes on Maarja koguduses ka ristitud. Ta tunnistab küll, et kasutab oma vaba aega pigem maalimiseks, ent ettepaneku osaleda kaartide valmistamise õppetoas võttis ta hea meelega vastu. Appi tuli talle misjonär Kirsi Vimpari, kes veab Peetri koguduses kodugruppi, millega on liitunud ka Maarja kogudus.
Suur ümmargune laud oli täis erinevaid salvrätikuid, paelu, pärleid, värvilisi pabereid ja mida veel. Ega silm kõike haaragi. Kaie ütleb, et kaar­tide valmistamisel on kaks head mõtet: omavalmistatud kaarte on hea kinkida ja kui teha neid salvrätikutehnikas, siis saab üle jäänud salvrätikud ära kasutada. Nii saab nendega kaunistatud kaartidega kellelegi rõõmu valmistada ja need ei rända prügikasti. Vaja on sobivat paberilehte, natuke liimi ja ennekõike head pealehakkamist.
Kadi, kellel oma kaart juba valmis tehtud, kinnitab, et talle meeldib pühapäevakooliõpetaja töö juures ennekõike koos lastega meisterdada. Detsembris peeti koguduses ühine jumalateenistus Pauluse koguduse noortega. Kadi valmistas selleks puhuks palvealtari ja lubab teha seda ka siis, kui teenistus Pauluse kirikus peetakse.
Oli igati tore päev, mis koguduse aktiivi kindlasti veelgi lähendas. Kahju ainult, et inimesed ei raatsinud soojast kodust välja tulla. Aga loodetavasti teevad nad seda järgmine kord.
Rita Puidet