Kogudusedki said «katuseraha»

Eestis on tavaks, et riigikogu liikmed saavad oma äranägemise järgi lisada riigieelarvesse summasid ühekordseteks investeeringuteks. 2016. aasta riigieelarvest jagati üle 6 miljoni euro, millest viiendik läks olümpiakomiteele.

Nn katuseraha jagamisest lõikasid kasu aga ka 13 EELK kogudust. Kõige suuremad summad läksid Jõgeva uue kiriku detailplaneeringu tegemiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks (37 000 eurot) ning Tallinna Kaarli kiriku oreli kapitaalremondiks (35 000 eurot). Enamasti olid kogudustele eraldatud summad aga üsna väikesed, sageli alla kümne tuhande euro.

Raha läheb asja ette
EELK Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola sõnas, et tänu riigieelarvest saadud 18 000 eurole on lootust vahetada välja osa kiriku katusest ja teha korda vihmaveetorud. «Meil on hea koostöö endise Põlva maavanema, nüüd riigikogus IRLi fraktsiooni esimehe Priit Sibulaga, kes teab meie muredest,» selgitas Nigola katuseraha saamise tagamaid. Eesti Kirik pöördus ka mitme teise koguduse poole, kuid neilt katuseraha kohta kommentaari saada ei õnnestunud.
Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli üks neist parteidest, mis katuseraha jagamisel kogudustele tähelepanu pööras. «Kirikute puhul on oluline esiteks see, et me oleme ainus erakond Eestis, mille programmis on kirjas, et toetume kristlikele väärtustele. Seega on loomulik, et toetame neid väärtusi hoidvaid ja edendavaid institutsioone ehk kirikuid ja kristlikke koole. Teiseks on meie jaoks oluline kaitsta meie muinsusväärtusi ja kirikud on kahtlemata väga oluline osa Eesti arhitektuuriajaloost,» selgitas EKRE saadik Martin Helme.

Kahtlane praktika?
Praeguse rahajagamise praktika kriitikud väidavad, et see põhineb poliitikute suval, pole seetõttu tingimata õiglane ning avab võimalusi korruptsiooniks. Riigikogu erakondadest on vastuseisu katuseraha jagamisele väljendanud Vabaerakond.
«See toimub vargsi ja kiirustades, ettepanekuid avalikult põhjendamata. Riigikogu liikmel peab olema senisest palju rohkem võimalust riigieelarve ja investeeringute osas ettepanekuid teha, aga see peab toimuma aegsasti ja läbipaistvalt,» selgitab riigikogulane Andres Ammas. Tema sõnul peaksid ettepanekud läbima avaliku arutelu ja otsustamisel võiks lähtuda kaasava eelarve põhimõttest.
Jääb üle loota, et kogudustele ka siis raha jaguks, kui sidemete asemel poliitikutega peaks nn katuseraha jagamisel tõepoolest otsustavaks saama kohaliku rahva arvamus.
Rain Soosaar