Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kogudused on toime tulnud

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /


Pärast jumalateenistust on Vigala kiriku esisel pildile jäänud muhelevad vaimulikud Jaanus Torrim (vasakult), praost Tõnu Taremaa, Arvet Ollino, piiskop Tiit Salumäe, Kristiina Jõgi ja abipraost Tauno Teder. Liina Raudvassar.

Pärnu praostkonna sinodikoosolek toimus 29. aprillil Vigalas. Sinodisaadikute keskel oli piiskop Tiit Salumäe.

Alustati jumalateenistusega Vigala Maarja kirikus, kus lisaks praost Tõnu Taremaale ja teistele praostkonna vaimulikele teenis kaasa piiskop Tiit Salumäe, kes jutlustas ja jagas armulauda. 

Sinodikoosolekuks siirduti Vigala külade keskuse hubasesse saali. Koosolekut juhatas eelmisel sinodikoosolekul septembris praosti ametis jätkama valitud Tõnu Taremaa ja protokollis praostkonna sekretär Jaanus Torrim, abijuhatajaks valiti kohaliku koguduse õp Kristiina Jõgi ning presiidiumilaua taha paluti külas olev piiskop Tiit Salumäe.

Kuus kogudust õpetajata

Oma juhitavast kirikupiirkonnast ülevaadet andes nimetas praost Taremaa, et praostkonna 12 kogudusest on pooled ilma oma õpetajata ja on hooldatavad kogudused. Kui viis kogudust – Treimani, Tahkuranna, Tori, Sindi ja Tõstamaa – on nii pisikesed, et see on mõistetav, siis Pärnu-Jakobi suudaks praosti sõnul oma vaimulikku ülal pidada. Kogudust diakonina teeninud Jane Vain aga siirdus naaberpraostkonda ja preestriordinatsiooni järel sai temast Järva-Madise õpetaja.

Praostkonnas on kuus preestriordinatsiooniga vaimulikku: praost Tõnu Taremaa, abipraost Tauno Teder, Kristiina Jõgi, Ants Kivilo, Arvet Ollino, Lembit Tammsalu ja diakon Jaanus Torrim. Vikaarõpetajaks määrati aruandeaastal Toivo Treiblut, kellega praostil pole aga õnnestunud seni enda sõnul kontakti saada. 

Aruandeaastat analüüsivas sõnavõtus toonitas praost kahe koroona-aasta mõju koguduslikule elule. See mõju kestab tema hinnangul veel kaua. „Liikmeskond on kahanenud tuntavalt, aga õnneks mitte nii palju kui ülemöödunud, 2020. aastal,“ sõnas Taremaa ja refereerides koguduse vaimulikelt saadud aruandeid üldistas, et kõige rohkem on kogudustes tuntud puudust vahetust kokkusaamisest.

Suutlikkus keskenduda olulisemale

„Mis teeb rõõmu, on see, et kogudused on jätkuvalt suutnud nendes tingimustes kas paremini või halvemini toime tulla ja ilmutanud ka leidlikkust, kuidas piirangute tingimustes teha ikkagi edasi seda, milleks oleme kutsutud: kuulutada Jumala sõna, jagada pühi sakramente ja pidada kiriklikke talitusi jne,“ toonitas Taremaa ning tänas praostina kõiki vaimulikke ja koguduse ilmiktöötegijaid selleks vaevanägemise eest.

Praost tegi väljanoppeid koguduste aruannetest. Läbivalt toonitatakse koroonapandeemia piirangute pärssivat mõju ning avaldatakse lootust, et käesolev aasta saab normaalse elurütmi aastaks. Häädemeeste aruandja tõdeb, et pandeemia muutis inimeste suhtlemisviise ning individualistlik hajusus süveneb. „Kirik sai ja saab siiski siinkohal pakkuda neile, kes huvi ilmutavad, püsivat alust muutlikkuse keskel. Selleks on võimalik igas koguduses midagi teha. Tuleb aga tõdeda, et see, mida teha saab, on inimlikult/sekulaarselt seisukohalt vaadates tähelepandamatult pisike, kuid vaimulikus mõttes sinepiiva, mis võib kasvada suureks puuks,“ öeldakse aruandes. Mitu kogudust tõid esile aruandeaastal läbi viidud juhtorganite valimisi, mis koguduseellu uut tegusust on toonud. 

Saarde kogudus iseloomustab aastat kui töist, rahulikku ja õnnistusterohket. Vigala kogudus räägib hääbuvate maapiirkonna koguduste nimel, kus suurimaks probleemiks on inimeste vähesus. 

Juttu ka rahast, mida on vajaka

Palju räägitakse koguduste aruannetes ka rahast. Seda on vähe, ei jagu soovitud tegevuste elus hoidmiseks. Audru kogudusest jagatakse muret, et puuduvad vahendid töötasu maksmiseks mitmele ustavale kaastöölisele nagu organist ja kirikuteenija. „Rahamisjon on piinlik asi, kuigi seda tuleks ehk rohkem liikmete hulgas teha,“ öeldakse aruandes.

Liikmesannetajaid on vähem, aga elektri ja kütte hinnad on tõusnud. Kuidas ots otsaga kokku tulla, selleks igal kogudusel selget plaani pole. Vändra koguduse aruandja julgeb isegi küsida, millal kuuleme esimese koguduse pankrotist, kas ehk juba sel aastal.

Lootus Jumalal, ainult temal

Oma sõnavõtus märgib Taremaa, et juba mitu kuud on Ukrainas täiemahuline sõda, mis teeb tuleviku veelgi rohkem ettearvamatuks. Murekohtadeks on ka, kas COVID-19 tõstab taas pead ning kuidas kogudused saavad toime elukalliduse jätkuva tõusuga.

„Seda teab üksnes Jumal. Meie saame aga ristiinimestena jätkuvalt toetuda sellele veendumusele, mida apostel Paulus kirjas roomlastele ütleb,“ sõnas praost ja refereeris kirjakohta, kus Paulus kinnitab, et mitte miski, isegi mitte surm, ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. Tõnu Taremaa väljendas head meelt, et võis kõigi koguduste aruannetes seda usukindlust tajuda.

Lõpetuseks kutsus praost kõiki kogudusi kasutama võimalust osaleda kirikute öö projektis 10. juunil: „Sõja- ja muud uudised võivad ajendada ehk nii mõndagi inimest astuma tavapärasest erineval ajal kiriku uksest sisse.“

Liina Raudvassar

Pärnu praostkond 2021

12 kogudust: Audru, Häädemeeste, Pärnu, Pärnu-Jakobi, Saarde, Sindi, Tahkuranna, Tori, Tõstamaa, Treimani, Vigala, Vändra

Praost Tõnu Taremaa, abipraost Tauno Teder

Kuus preestriordinatsiooniga vaimulikku, üks diakon

Ristimisi 46

Konfirmeerituid 28

Laulatusi 11

Matuseid 118