Kirikumuusikul on Soomes oluline osa kogudusetöös

Eestlased on küll laulurahvas, aga sageli kõlab kirikulaul tugevamalt hoopis põhjanaabrite juures. Kas see on nii sellepärast, et Soomes on kirikulaulu ajast aega õpetatud, aga Eestis on see olnud katkendlik.

Või on põhjus hoopis kirikumuusikutes ja nende materiaal-tehnilises varustatuses? Huviga otsisin neile küsimustele vastuseid Oulu toomkoguduse organistilt Henna-Mari Sivulalt.

Kuidas koolitatakse kirikumuusikuid Soomes?
Soomes koolitatakse kirikumuusikuid kahel tasemel. Ametikõrgkoolist saab vana C-kategooria pädevuse ja Sibeliuse akadeemiast saab muusikamagistri kraadi, mis vastab endisele B-kategooriale (330 AP). Sedagi koolitust saab veel laiendada kõrgeima tasemeni, milleks on vana A-kantor. Töö on kõigil kirikumuusikutel sama, aga eri kogudustes on nõutavad erinevad ametikategooriad. Palk sõltub sellest, millist kategooriat nõudval kohal kirikumuusik töötab. Üldjuhul töötavad kirikumuusikud täiskohaga. Palka makstakse ametiastmestiku järgi ja see on kõigil vastava kategooria kirikumuusikutel sama.

Mida kirikumuusikutele õpetatakse?
Õpetuses rõhutatakse laulu, koorijuhtimist ja orelimängu. Kõik õpivad kõiki kolme, kuid ühte neist õpitakse süvendatult. Peale selle muusikaajalugu, muusikateooria ning klaverimäng ja liturgiline orelimäng. Õpitakse ka üldteoloogiat ning kirikuteadust ja hümnoloogiat.

Olen kuulnud, et vahel kutsutakse kirikumuusikuid orelimängijateks, vahel kantoriteks, mis vahe neil on?
Tegu on ühe ja sama kirikumuusikuametiga ja need on töö rõhuasetused. Kui jumalateenistusel on kaks muusikut, siis üks on orelimängija, teine laulab ja juhib koori. See on aga toomkoguduste praktika. Tavalises koguduses on vaid üks kirikumuusik, kes mängib orelit ning ka laulab ja juhib koori. Kirikumuusikud laulavad alati kogudusega kaasa, sest see toetab koguduse laulu. Sageli on kantoril mikrofon ja tema lauluhääl kostab koguduseni läbi võimenduse. Laul on kirikumuusiku töös väga tähtsal kohal ja pean oluliseks, et seda rõhutataks ka koolituses rohkem. Laulude saatmise koolitus on olulisel kohal, selles lauldakse palju kirikulaule. Liturgilise laulu eksamil näiteks testitakse, kas kantor suudab ikka mängida orelit ja samal ajal laulda kaasa suvalist seitsmesalmilist kirikulaulu. Kantor peab oskama transponeerida laule nii kõrgemaks kui madalamaks.

Millised ülesanded kirikumuusikul peale jumalateenistusel kaasateenimise veel on?
Olulisel kohal kirikumuusiku töös on kiriklikud talitused: laulatused ja matused. Mitmel pool mujal kantorid peielauda ei lähe, aga meil Oulus küll.

Mida teeb kirikumuusik peielauas?
Seal ma vestlen inimestega. Nii nagu pastor suhtleb kogudusega, teeb seda peielauas ka kirikumuusik. Saadan peielauas kirikulaule. Sageli soovivad inimesed laulda oma soovilaule; kui neid pole, siis pakun ise välja laule, mida lauas laulda. Tihti laulan ka üksi või saadan mõnd muusikut, kes tuleb peielauda esinema.
Kuid suhtlus on olulisel kohal ka teisi talitusi ette valmistades. Näiteks laulatuse muusikat valides suhtlen alati abiellujatega. Seda teen nii nendega kohtudes kui ka meili või telefoni teel. Matuse kohta esitavad inimesed samuti eelnevalt oma soove.

Kas kirikumuusikul tuleb veel millegagi tegelda?
Vanadekodudes peetavatel palvustel laulab kantor ühes vanuritega, küsib nende soovilaule. Vanadekodust saab erilisi kogemusi: täiesti dementsed vanurid võivad osata laulda vaimulikke laule. Isegi siis, kui vanur ei suuda enam arukalt rääkida, võib ta siiski peast laulda lapsepõlves õpitud laule.
Kantor juhib veel ka koore. Üldiselt on kogudustes oma koor, kuid väiksemates kohtades on sageli vallaga ühine koor. Väiksemas koguduses võib kantor olla kogu valla muusikatöö korraldajaks ja lisaks õpetada koolis muusikaõpetust. Suurtes kogudustes võib koore olla ka mitu.

Kas väiksemas kohas on kooliõpetaja kantor või kantor kooliõpetaja?
Pigem on seal kantor kooli muusikaõpetaja.

Kuidas on Soomes korraldatud kirikukontserdid?
Kantori ülesanne on Soomes ka koguduse kontserttegevuse korraldamine. Suvel organiseerime Oulu toomkirikus kontserte ja maksame esinejatele palka. Kaks korda aastas on kavas suurteosed, näiteks Bachi «Jõuluoratoorium» ja «Johannese passioon». Need kontserdid on tasuta, aga kava maksab 15 eurot. Põhimõte on selles, et kiriku korraldatavad kontserdid on tasuta, aga selle 15 euroga saab soovi korral kontserti toetada. Alati on inimesi, kes ei osta seda programmi, kuid nad saavad siiski kontserdist osa. Kirik on sageli selliste kontsertide ajal rahvast täis. Oulus üks kahest suurteosest ostetakse sisse ja teine tehakse ise. Need nõuavad palju ressursse. Laulab oma koor ja ka mingi teise koguduse või ametikõrgkooli koor. Mängijad on kohalikud. Esinejaid võib olla sadakond. Tegu on noorte täiskasvanutega.
On ka väljastpoolt kogudust tulevaid mänedžere, kes korraldavad raha eest kontserte, mis on tasulised, ning seal müüakse pileteid ka kirikukontsertidele. Selliste kontsertide korraldajad maksavad kiriku eest küllaltki kõrget üüri. Põhimõtteks on see, et piletitega kontserdi puhul on kohustus tasuda üüri.

Missugust muusikat võib kirikus esitada, missugust mitte?
Oulu toomkoguduse praktika on selline, et kirikumuusikud otsustavad, kas mingit muusikat võib esitada või mitte. Kirikuõpetaja kirjutab kantorite ettevalmistatud paberitele alla.
Mõnel pool käsitlevad pastorid ja kantorid koos kirikus esitatavaid kontserte.
Minu teada pole Oulu toomkoguduses kontserte keelatud. Inimesed teavad, millist muusikat võib kirikus esitada, millist mitte. Põhimõte on see, et kirikusse ei tooda tantsumuusikat ja kirikulaule ei laulda kõrtsis. Inimesed teavad vägagi hästi, kus mida esitada ja kuulata.
Samas rahvuslikud ilmalikud laulud kõlavad küll kontsertidel. Keeruline on siin seada piire. Soomes sõltub palju ka kirikumuusikust ja tema maitsest. Näiteks pulmade puhul mõni kantor aktsepteerib teatud laule, mõni mitte. Kirikumuusiku töö on siin inimestega suhelda ja asju läbi arutada ning selgitada, mis sobib ning mis mitte. Samas pakub kantor välja omapoolseid lahendusi.

Milles seisneb tänapäeva Soome kirikumuusiku töö ja mis selles on erilist?
Ma mõtlen, et kantori töö on kogudusetöö.
Kõige soositum muusikasündmus on «kauneimad jõululaulud». Seal lauldakse inimestele armsaid traditsioonilisi jõululaule. Ka toomikirik, kuhu mahub 1500 inimest, on siis puupüsti täis. Kõik laulavad kaasa. Tunne on väga ülev. Seal kogutakse ka korjandus misjonitöö heaks. Pastor juhib seda üritust, ta peab väikse palve ja juhib sisse laulud. Üritust on korraldatud 40 aastat. Misjoniselts teeb selleks puhuks igal aastal kõigile Soome kogudustele jagatavad lauluvihikud.
Ka muud ühislaulu üritused on soositud. Traditsioonilised kirikulauluõhtud toovad pühakotta palju inimesi. Toomkirik võib olla rahvast täis ka ürituste ajal, mil lauldakse tavalisi laule.
Kaido Soom

Henna-Mari Sivula
Sündinud 23. juunil 1977
Sibeliuse akadeemia muusikamagister, A-pädevus
Alates 2007. aastast üks kolmest Oulu toomkiriku kirikumuusikust