Kirikuelust septembris 1936

Algas kooliaasta. Sel puhul olid mitmel pool jumalateenistused.

Valgas osalesid 1. septembril jumalateenistusel algkoolide õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Räpinas, kus koolialguse jumalateenistus peeti 27. septembril, laulis pühapäevakooli lastekoor.
Noor-Eesti kirjastus andis õppeaasta alguseks paljude kooliõpetajate soovil välja «150 palvust koolidele». Raamat oli vajalik neile õpetajaile, kes polnud usuteadust õppinud, kuid pidid korraldama koolides hommikupalvusi.
13. septembril kogunesid aga kooliõpetajad Tartu ülikooli suurde auditooriumi, et osa saada Koduse Kasvatuse Instituudi korraldatud «koduõhtust». Kõne all olid lapse ellu puutuvad probleemid. Teemal «Mida ootavad lapsed oma kodult» esines Koeru pastor A. Pähn.
6. septembril oli vaimulik laulupäev Kullamaal, millest võttis osa 14 laulu- ja 4 pasunakoori. Pidulikul jumalateenistusel kirikus jutlustas piiskop Rahamägi. Neile, kes kirikusse ei mahtunud, jutlustas Ridala õpetaja Koch. Laulupidu ise toimus ilusas männimetsas Liivamäel. Oma peokõnes rõhutas piiskop Rahamägi vaimuliku laulu tähtsust eestlaste elus. Ühendkoori juhatas Johannes Hiob, soololauludega esines köster Karl Tuvike. Laulupäeva puhastulu läks Kullamaa kiriku uue oreli ehitamiseks.
Samal päeval pühitseti Narva Peetri kiriku uus orel. Ka siin rõhutas piiskoplik vikaar Sommer vaimuliku laulu tähtsust. Elamuslik oli August Topmani mängitud koraal «Üks kindel linn ja varjupaik». Esines koguduse noorteühingu Astra segakoor. Õhtul toimus kontsert-jumalateenistus silmapaistvate orelikunstnike (A. Topman, M. Tari, H. Lepnurm, P. Penna), laulja T. Pajo ja kornetisolist A. Veske ning segakoori Astra osavõtul. Uue, 3 manuaali, 38 registri ja 2506 vilega oreli olid ehitanud vennad Kriisad.

Remonditud kirikud
Pärast suuremat remonti pühitseti 6. septembril Vastseliina kirik. Kirikulisi võttis orelimänguga vastu organist J. Saarniit. Need, kes ei mahtunud kirikusse, kuulasid jumalateenistust läbi lahtiste akende. Pühitsuskõne pidas praost Lauri 84. Taaveti laulu teemal.
Remondijärgseid pühitsemisi oli teisigi. Nõo kirikus musitseerisid 13. septembril sel puhul koor ja puhkpilliorkester. Õnnistamistalituse pidas praost Lauri, jutlustas õp Erits Kambjast.
Rasina kauniks saanud kirikus peeti 13. septembril õp A. Eini käe all pidulik jumalateenistus, esines puhkpilliorkester P. Saava juhatusel.
Nõmme Rahu kirikus oli lõppenud osaline remont ja saadud uued pingid. Sel puhul 27. septembril korraldatud jumalateenistusel jutlustas õp A. Eilart ja laulis Nõmme Meestelaulu Seltsi koor E. Viliberti  juhatusel.
29. septembril, mihklipäeval pühitseti remondi järel Juuru kirik. Talitusel osales ka Juuru õigeusu preester.
Õigeusu Simeoni kirik pühitseti pärast remonti 5. septembril suure pidulikkusega. Sündmus langes ühte ülem­preester Nikolai Pätsi 65. sünnipäevaga.

Kedagi polnud unustatud
Tallinna Kaarli kogudus ei unustanud selgi kuul oma vanakesi. 6. septembril oli koguduse vanadekodu aias järjekordne vabaõhu-jumalateenistus muusika, loterii, ameerika oksjoni ja rikkaliku einelauaga. Lauldi pasunakoori saatel. Armastusandeid oli toodud rohkesti.
Ambla kirik kutsus sel päeval kokku oma koguduse lesed. Leskede päevale pühendatud kontsert-jumalateenistus kujunes erakordselt rahvarohkeks, peale 300 lese oli tulnud üritusele 2000 inimest. Kadunute kalmudele asetati pärjad.
12. ja 13. septembril oli Kirblas Lääne praostkonna lastetöö tegelaste konverents. Kõne all olid lastetöö eesmärgid ja vahendid. Peajumalateenistusel laulis noortekoor õpetajaproua M. Rebase juhatusel, orelil saatis ja soolopalasid esitas õp F. Poolakes.
Kodaveres oli 20. septembril lastepüha. Laulsid pühapäevakooli lapsed ja kevadised leerilapsed. Võeti nõuks lastepühi korraldama hakata igal aastal.
Tallinna praostkonna õpetajate õhtud algasid 10. septembril piiskopi korteris, kuhu tulid kõik pealinna pastorid abikaasadega. Piiskop rääkis kristluse seisukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Järgmine õhtu toimus 20. septembril praosti kt H. Pöhli juures.
Rakvere Rahvaaias peeti 13. septembril Virumaa I isamaalikku päeva ja lõikuspüha. Jumalateenistuse laule saatis Tallinna garnisoni puhkpilliorkester Hindrek Lukase juhatusel. Jutlustas õp A. Sommer.

Pidupäevad
Pidulik oli 13. september Vändras, kus seati ametisse õpetaja Karl Raudsepp. Piiskoppi võtsid kiriklas vastu pühapäevakooli lapsed organisti kt prl Mürgi juhatusel. Jumalateenistusel lauldi selleks puhuks trükitud laululehtedelt. Musitseeris kohaliku haridusseltsi koor Mihkel Lüdigi juhatusel. Mälestussamba juures peeti veel teinegi jumalateenistus. Karl Raudsepp oli sündinud 26. märtsil 1908, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1932.
20. september oli suurpäev Paides, kus tähistati minister Kaarel Eenpalu osavõtul Püha Risti kiriku viimase ülesehitamise 150. aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas Järva abipraost A. Pähn, esinesid H. Tamjärv ja A. Härma ning koguduse koor Sihvardi juhatusel. Nende teenimiseks, kes ei mahtunud kirikusse, olid välja paigutatud valjuhääldid.
Tähistati ka rahvuslipu päeva ja lõikuspüha, kus osales piiskop Rahamägi, kelle kõne teemaks oli «Kes silmaveega külvavad, need lõikavad hõiskamisega». Õhtusel vaimulikul kontserdil kirikus esinesid H. Tamjärv, A. Härma, orelikunstnik J. Varandi ning Paide ja Türi ühendatud meeskoor J. Zeigeri juhatusel. Kõneles H. Annast Amblast.
Ilmus ka Johannes Eelnurme raamat koguduse minevikust, kust võis leida andmeid altari, oreli, ristimisvaagna, köstrite jt kohta. Toimunu kanti üle raadios ja filmiti.
Võnnu kogudus pühitses 20. septembril piduliku jumalateenistusega kiriku aastapäeva. Jutlustas Võru praost M. Heinam Kanepist. Solistina esines A. Viira Võõpsust, laulsid kiriku mees- ja segakoor köster A. Soo juhatusel.

Rohkelt head muusikat
26. septembril andis Tartus ja 28. septembril Tallinna saksa teatris kontserdi 70-liikmeline Dresdeni Kreutzkoor Rudolf Mauersbergeri juhatusel. Tegemist oli nn poiste segakooriga, kus laulavad kirikukooli õpilased. Kavas oli eelkõige klassika, kuid ka moodsam muusika ja saksa rahvalaulude töötlused. Koori vokaalsed ja tehnilised võimed olid kõrgel tasemel. Publik koosnes peamiselt sakslastest.
27. septembril toimus rohkesti kontsert-jumalateenistusi. Lohusoo kirikus tähistati köster K. Sildniku 10 aastat teenistuses. Esinesid laulu- ja pasunakoor ning solistid.
Rikkaliku kavaga vaimulik kontsert oli piiblipüha puhul Koeru kirikus. Jutluses rõhutas õp A. Sommer Jumala sõna tähtsust ja jõudu. Esinesid Ia Uudelepp (sopran), J. Reintam (bass), A. Tõnisson (viiul), Harri Kõrvits (tšello) ja Johannes Veeber (orel). Kõlas Beethoveni, Bachi, Melartini, Saebelmanni jt muusika.
Tallinna Kaarli kiriku koor Alfred Karindi juhatusel oli külas Hageri kirikus. Beethoveni, Bachi jt klassikute kõrval olid huvipakkuvad Mart Saare vaimulikud laulud. Karindi esines ka orelil, solistina oli kaastegev Paula Virges. Jutlustas õp Koppel.
Võnnu kihelkonna Peravalla palvemajas kontsert-jumalateenistusel jutlustas õpetaja A. Ein, esinesid Peravalla segakoor August Tanni juhatusel ja köster A. Soo orelil.
Septembris tõusis üles idee asutada kutseline kirikukoor, et paremal tasemel ette kanda Bachi jt meistrite suurvorme. Arvati, et piisaks ühest 20-liikmelisest koorist, mis asuks ühe Tallinna kiriku juures. Arvati, et koor võiks esineda ka maakirikutes.

Mitmesugust
19. ja 20. septembril toimus Harju-Jaani koguduse katsumine, mis osutus esimeseks visitatsiooniks iseseisvusajal. Jumalateenistusel jutlustas õp A. Tooming. Leiti, et kogudus oli saavutanud «häid tulemusi Issanda viinamäel». Tähelepanu äratas köstri uus elamu.
Tallinna Jaani kirikut ähvardas lammutamine. Sellele kohale taheti püstitada vabadussõja mälestussammas. Pakuti tasuta krunti Pärnu maanteele ja lubati ehitada tasuta uus kirik. Kogudus leidis, et kirik ja pühakojaalune maa on püha ning ei sobi muuks otstarbeks. Kesklinnast kauge asukoht põhjustanuks nurinat 40 000 koguduseliikme hulgas.
Pukas aga valmis esimene kiriklik hoone – H. Oengu projekti järgi ehitatud metodistide palvela, mis avati tänujumalateenistusega 20. septembril. Talitust juhtis õp A. Kuum Tartust.
18. septembril suri Königs­bergis 63 aasta vanuses Tartu Peetri koguduse esimese õpetaja Wilhelm Eisenschmidti poeg Johannes Otto Theodor Eisenschmidt. Ta oli töötanud Peetri koguduse abiõpetajana ning pikemat aega Rakvere, Kodavere ja Paide saksa koguduse pastorina.
Piiskoplik vikaar A. Sommer võttis endale eestipärase nime Soomre.
Mati Märtin