Kirikuelust 80 aastat tagasi

Millele mõtles Eesti luterlik kirik 1937. aasta saabumisel? Mõtted on ärevad. Manitsetakse elusündmusi ja oma elu tõsiselt võtma. Ja mitte meelt heitma, sest tigedust on maailmas palju.

Kõigepealt levitab kurjust meie enda süda, siis teiste tige süda. Maailmas levib saatanlik tigedus, mis külvab vaenu ja õhutab kadedust. Kõige sellega tuleb meil toime tulla, sest „Jumal on meidki jätnud siia 1937. a sündmustikkude keskele neid vastu võtma, nende keskel otsustama, tegutsema, kesk seda maailma“. Kuidas seda kõike teha, võeti arutlusele kohe kuu alguses.

Tähelepanu all lapsed ja noored
4. jaanuaril olid Tartus koos usuõpetajad. Kokku oli tulnud 300 usuõpetajat ja kirikutegelast. Võeti ette usulise kasvatuse ülesanded. Leiti, et kool ja kirik peavad olema liitlased, usuõpetajad aga veendunud kiriku liikmed. Vajalik on korraldada usuõpetajatele kursusi, igas kooliklassis olgu aga kaks usuõpetuse tundi nädalas.
Leiti, et usulise kasvatuse süvendamiseks tuleks koolis õpetada kirikulaule ja seda teha mitte ainult usuõpetuse, vaid ka tavalistes laulutundides, internaadis võiks aga enne magamaminekut kooris laulda. Iga kahe õpilase kohta olgu koolis Piibel. Õpetaja Eilart märkis, et usuõpetuse mõjukust takistab koolis valitsev vastalisus. Kõlas ka süüdistusi: usuõpetajatele oli vastuvõetamatu, et pastorid püüavad usuõpetuse revideerimist enda kätte saada, pastorid jälle leidsid, et usuõpetajad pole tasemel.
3.–6. jaanuarini leidis Jaani koguduse majas aset Tallinna kirikliku lastetöö IV konverents, mida juhatas õpetaja B. Hasselblatt. Osavõtjaid oli 70 ringis. Arutati, kuidas võita lapsi laste jumalateenistustele ja pühapäevakooli. Anti näitlik pühapäevakooli tund. Konverentsile pühendatud jumalateenistus „jättis kõigisse võimsa mulje“.
70 Lõuna-Eesti kristlikku noorsootegelast tuli 3.–5. jaanuaril kokku Põlvasse oma talipäevadele. Referaatide teemadeks olid „Enesevaatlus“, „Aktiivne ja passiivne kristlane“, „Päevaküsimusi noorsootöös“, kuid ka „Kodu ja ümbruse kaunistamisest“. Arutati, kuidas võidelda sõimusõnade tarvitamise, alkoholi ja kaardimängu vastu. Perekonnaõhtul esines osavõtjatest koostatud segakoor prl M. Grünbergi juhatusel. Rohkesti lauluettekandeid oli koos kohalike noortega korraldatud jõulupuul.

Õpetajaprouad tulid kokku
Usuteadlased olid koos 26.–28. jaanuarini Tartu Maarja uue kogudusemaja saalis. Võeti ette agenda sõnaline osa, leeriõpetus, diakoonia, vaimulik kirjandus ning kirikuõpetajate osavõtt ilmalikest üritustest. Peapiiskopi proua Edith Rahamägi kutsus ka õpetajate abikaasasid konverentsile kaasa tulema, et osa saada omavahelisest ühisest lõunasöögist ja kohviõhtust: „Oleks küll armas, kui paljud tuleksid, et ka meie, õed, õpiksime ikka rohkem üksteist tundma ja armastama.“
36 õpetajaprouat tuligi Edith Rahamäe kutsele vastates 26. jaanuaril kokku Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu ruumes. Lauldi, palvetati ja peeti ettekandeid kristlikel teemadel. Pidulikust lõunasöögist võtsid osa ka piiskop, assessorid ja usuteadlaste konverentsi juhatus. Hakati ette valmistama õpetajaprouade konverentsi.
Kirik oli aktiivselt tegev ka 24.–31. jaanuarini kestnud karskusnädalal. Põhjust oli. Karskusliit kuulutas: „Praegu on jälle kõrgelt käimas alkoholilained. Kõrtside arv ei suurene mitte ainult kuudega ja nädalatega, vaid päevadega … Alkohol tungib igale poole, ähvardades noorsoo kasvatust ja kombeid.“ 1934. aasta suvel oli tulivee müügikohti 1006, 1936. a sügisel juba 2142.
Suurenenud oli ka napsuvabrikute arv. Märgata oli kuritegevuse ja alkoholisurmade arvu suurenemist: „Kas pole imelik, et otsime teid rahvaarvu tõstmiseks, aga samal ajal lubame alkoholil hävitada määratul arvul inimelusid.“ Kirik juhtis oma liikmete tähelepanu asjaolule, et isegi kodustel pidustustel „viin lainetab“, andes halba eeskuju lastele ja noortele.

Tähtpäevad
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril tähistas 30-liikmeline Kuusalu kirikukoor suurejooneliselt oma 11. aastapäeva. Kontserdil kohalikus vennastekoguduse palvelas esitati Johannes Hiobi kantaat „Jesaja kuulutamine“, solistina oli kaastegev Eduard Unt, klaverisaate eest hoolitses Hugo Lepnurm, juhatas köster Hugo Mürk. Kontsert näitas, et ka maakoorid suudavad ette kanda suurteoseid.
17. jaanuaril meenutati 40 aasta möödumist esimesest eestikeelsest jumalateenistusest Petseris. Aset oli see leidnud 1. jaanuaril 1897. Selleks oli asjakohaselt sisustatud suurem ruum, altariks lihtne laud. Aga lauldi ja palvetati vaimustusega. Ettevõtmine ühendas venekeelse kogukonna sees elavaid eestlasi. Eestikeelse koolini läks veel aastaid.
Tallinna Püha Vaimu praegune kogudus tähistas sel päeval oma 60. aastapäeva. Kirik oli rahvast tungil täis. Altarikõne pidas piiskop Rahamägi, jutlustas E. Petersoo Jõelähtmest. Laulsid sega- ja lastekoor. Õhtul oli ühine teelaud 300 inimesele Noorte Meeste Kristliku Ühingu ruumes.
Koguduse loomisajal 16. jaanuaril 1877 oli kirjas vaid 9 liiget, kellega hakkas tegelema õpetaja Bergwitz. Järgmise, 1897–1919 teeninud õpetaja Wieckmanni lahkumisel oli koguduses juba 14 000 liiget. Tema ajal oli Püha Vaimu kiriku üks abiõpetajaid ka nüüdne piiskop Rahamägi. Theodor Tallmeister sai koguduse õpetajaks 1919. aastal. 1933. aastal oli koguduses 22 105 liiget.
8. jaanuaril tähistas oma 25aastast ametijuubelit Jämaja õpetaja Adalbert Willigerode. Juubilar oli sündinud 1883. aastal Tõstamaa kiriklas Pärnumaal õpetaja Paul Willigerode pojana. Õppinud oli ta Tartu ülikoolis, õpetajaks õnnistati 1911. aastal Moskvas, kus ta isa parajasti töötas. 1923. aastani teeniski ta Venemaal, sealtpeale aga Eestis Jämajas.
26. jaanuaril tähistas oma 80. sünnipäeva praost emer. A. Mäevälja (Mohrfeldt), kes siiani võttis aktiivselt osa kirikuelust. Tema kõned ja kirjutised oli tuntud oma humoorikuse ja sügavmõttelisuse poolest. Oma vanaduspäevi veetis ta tütre suvekodus Loksa Valgejõel. Pidulik jumalateenistus oli 31. jaanuaril toomkirikus. Laulis Pauluse koguduse segakoor hr Metsapa juhatusel.  Õhtul oli Noorte Meeste Kristlikus Ühingus 150 külalise osavõtul koosviibimine. Koori meesrühm tervitas juubilari lauluga „Püha, püha“.
Kuid köstritegi peres oli tähtpäevi. 17. jaanuaril tähistati Tallinna Kaarli köstri G. Kasemetsa 50 aasta ametijuubelit. Ta oli tuntud kui ustav ja kohusetruu töömees, kes „väsimata innu ja noorusliku jõuküllusega kuni oma kõrge vanaduse päevadeni oma kohust on täitnud“, nagu kirjutas Eesti Kirik.
Koorijuht ja muusikaõpetaja Dionyssi Orgussaar sai aga 6. jaanuaril 50. Otseselt ta kirikuga seotud küll polnud, kuid tema juhatatud segakoori Ilo võis nii mõnigi kord leida vaimulikku muusikat esitamas. Ka lauljana oli ta oratooriumides ja kantaatides üles astunud. Armastuse vaimuliku muusika vastu sai ta ilmselt Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema õpetajaks oli hilisem metropoliit Aleksander.

Mitmesugust
7. jaanuaril möödus aasta Tartumaa praosti Gustav Rutopõllu surmast. Peetri kirikus oli sel puhul mälestusjumalateenisus, kus jutlustas õpetaja Jaan Järve Laiuselt. Esinesid 1. pihtkonna sega- ja meeskoor. Kirik, mis oli kaunistatud ilupuudega, oli rahvast viimse võimaluseni täis. Korjandusega pandi alus kadunud praosti mälestusmärgi ehitamise fondile.
Samal päeval õnnistati Tartu Linna Saksa kooli uus maja. Kohal oli rohkel arvul riigi-, omavalitsus- ja seltskonnategelasi. Alustati koraaliga. Vaimuliku talituse pidas kooli usuõpetaja pastor Knüpffer. Tegemist oli saksa õppekeelega alg- ja keskkooli ning gümnaasiumiga.
14. jaanuaril oli Tartu Jaani kirikus kirikukooride kontsert, millest võtsid osa Maarja segakoor, Peetri 1. pihtkonna meeskoor ja 2. pihtkonna segakoor ning Uspenski, Jüri ja Aleksandri kiriku koorid. Kontserdiga mälestati Krediitkassa keldris punaste poolt mõrvatuid, korjandus aga läks kelder-kabeli kui püha mälestuse jäädvustamise kulude katmiseks.
17. jaanuaril suri südamerabandusse endine Tartu Jaani õpetaja Hans August Leyst. Ta oli sündinud 13. juulil 1860. Ülikooli lõpetas ja õpetajaks ordineeriti ta 1888. aastal. Tartu Jaanis oli ta teeninud aastatel 1922–1926.
Ida-Harjus peeti tõsiselt nõu 18. juulile Juuru planeeritud laulupäeva üle. Määrati kindlaks kava, milles oli rõõmustavalt palju eesti heliloojate loomingut: Mart Saarelt, Artur Kapilt, Rudolf Tobiaselt, Juhan Aavikult, Karl Tuvikeselt. Puhkpilliorkestritelgi oli kolmest palast kaks eesti autoritelt: Johan Tamvergilt ja Miina Härmalt. Üldjuhiks otsustati paluda Johannes Hiob.
Juba pikemat aega oli igal pühapäeval diakonissihaigla kirikus peetud õpetaja Koolmeistri eestvõttel eestikeelseid jumalateenistusi. Jumalateenistused läksid täismajale, eriti palju oli lapsi. Nenditi vajadust asutada sinnakanti iseseisev kogudus.
Aga Mustvee vanausuliste preester sai 50 kr trahvi, sest pidas jõulujumalateenistusi vana kalendri järgi 9. ja 10. jaanuaril. Riigikohus leidis siiski, et trahv polnud põhjendatud.
Mati Märtin