Kirikud pakkusid muusikaelamusi

Seegi kord oli jõuluajal Eestimaa pühakodades arvukalt kontserte.

Kommertskontserdid
Muu hulgas toimus taas populaarseid popmuusika tähtede kontserdituure. Teiste seas sõitsid tänavu mööda Eestit ringi Elina Netšajeva ning mitmed esinejatepaarid: Riho Sibul ja Priit Pihlap, Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar, Koit Toome ja Liis Lemsalu.
Nende ülesastumisi sai nautida mitte ainult suuremates, vaid ka paljudes keskmise suurusega linnades. Esinemispaikadeks olidki sageli just kirikud. Piletid maksid tavaliselt üle 20 euro. Repertuaaris oli tuntud jõululaulude kõrval muusika, mis korraldajate kinnitusel pühademeeleoluga sobis, sealhulgas esinejate tuntumad hitid.
Mainekate klassikalise muusika artistide kontserdid toimusid seevastu reeglina ainult suurtes linnades. Näiteks Tartu Pauluse kirikus võis tänavu käia kuulamas nii Georg Friedrich Händeli „Messiat“ kui Johann Sebastian Bachi ja Urmas Sisaski jõulu­oratooriume. Selliste kontsertide piletid olid tavaliselt veidi odavamad kui poptähtede esinemiste puhul.

Tasuta elamused
Ent professionaalsete muusikute pakutud elamusi võis siiski nautida ka mõne väiksema linna pühakojas või maakirikus ja seejuures sageli täiesti tasuta. Nii astusid Kärdlas 11. detsembril üles tenor Oliver Kuusik ja sopran Kristel Pärtna, klaveril saatis Piret Aidulo. Kõpus ja Suure-Jaanis käis 22. detsembril esinemas TTÜ kammerkoor, Nissis 30. novembril aga ERR-i segakoor.
Piletiraha ei küsitud tavaliselt ka harrastuskooride kontsertidel. Neidki toimus õige palju, sest eks soovi ka kohalikud muusikud just jõulude aegu oma kodukandi rahva ees üles astuda. Vallalehti sirvides tundub siiski, et sellised kontserdid toimuvad enamasti pigem kultuurimajas kui pühakojas. Teisalt pole haruldane, et kohalikud ilmalikud koorid saavad esinemisvõimalusi jõuluaegsete jumalateenistuste raames.
Täiesti omaette teema on aga koolide kontsert-jumalateenistused, mida toimus seegi kord õige suurel hulgal üle terve maa.

Kirikurahva tegemisrõõm
Kui kontserte korraldavad aga kogudused ise, on sageli olulisel kohal vaimulik muusika ja kristlik sõnum. Kuigi palju selliste kontsertide kuulutusi siiski silma ei torganud. See on ka mõistetav, sest suuremate ürituste korraldamine nõuab omajagu vaeva ja ka ainelisi vahendeid, mida meie üsna väikestel kogudustel napib.
Eriline oli seekordne advendiaeg aga näiteks Sakus. Sealne kogudus korraldas nimelt 18. detsembril esimese kontserdi veel lõplikult valmimata uues kirikus. Kaasa lõi neli kohalikku muusikakollektiivi, sealhulgas kogudusega seotud Saku Gospel Kaili Tšernovi juhtimisel.
23. detsembril astus oma kodukirikus üles Hageri koguduse segakoor Lambertus. Kavas olid tuntud Eesti heliloojate a cappella jõululaulud. Ebaharilik oli muide kontserdi algusaeg – nimelt kell üheksa õhtul.
Esiletõstmist väärib ka EELK Valga praostkonna ühine advendikontsert „Jõulurõõmu ootuses“, mis toimus 14. detsembril Elvas. Kohalike koguduste muusikakollektiivide kõrval esinesid seal ka Elva linna omad, samuti Karijärve keelpilliorkester ning külalised Viljandi- ja Võrumaalt. Jutlustas Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu. Osavõtjaid oli koguni 160 ringis.
Praostkonna muusikasekretäri Miina-Liisa Kuusemaa sõnul sai taoliste kontsertide traditsioon omal ajal alguse tänu koostööle Tartu kirikumuusikute Anneli Klausi ja Anna Humalaga. „Kutsume külalisi nii Tartu, Võru kui Viljandi praostkonnast ja üritus toimub kordamööda praostkonna kirikutes, kus vähegi sooja sisse saab,“ selgitab Kuusemaa.
Suurem osa advendikontserdi ettevalmistustöödest tehti vabatahtlikkuse alusel. Toitlustuskulude katteks korraldati korjandus, muid kulusid aitas kanda kultuurkapitali toetus. „Tagasiside on olnud ikka hea, muidu poleks jaksu ka selliseid asju teha,“ kinnitab Kuusemaa ning lisab: „Ja mis kõige olulisem – meil on julgust teha ebatäiuslikke asju, lihtsalt tegemisrõõmust.“
Praostkonnas valitseb Kuusemaa sõnul tore osaduslik vaim, mistõttu koguduste ühiseid ettevõtmisi toimub igal aastal üldse päris palju. Kiidusõnu jagub tal ka praost Mart Jaansonile ja abipraost Vallo Ehasalule toetava suhtumise eest. Järgmise aasta advendikontsert on kavas Nõo kirikus.

Vaimuliku pilguga
Enamikus Eestimaa kirikutes toimus jõuluajal kontserte siiski kas üsna vähe või üldse mitte. Seevastu mõnes suures linnakirikus oli neid peaaegu üle päeva. Silma paistab näiteks Tartu Pauluse kirik, kus koguduse infolehes ilmunud kuulutuste kohaselt oli kavas seitseteist suuremat kontserti ja lisaks veel kaheksa koolidele suunatud üritust.
„Pauluse kirik on suur, ilus, soe ja puhas ning siin on palju vajalikke abiruume ja tehnika,“ selgitab koguduse õpetaja Kristjan Luhamets, miks pühakoda kontserdipaigana nii populaarne on. Ta lisab, et peale selle on kontserdile mugav tulla nii jalgsi kui autoga ning arvestatakse ka ratastoolis liikujate vajadustega.
Mõnele kontserdikorraldajale tuleb Luhametsa sõnul äragi öelda, sest kirikuruum on juba hõivatud. Teinekord on äraütlemise põhjuseks aga ka repertuaar. „Selle üle otsustamine on õpetaja ülesanne. Kindel on, et kristliku kuulutusega vastuollu minevad ja lorilaulud kirikusse ei sobi,“ selgitab vaimulik.
Kas nii suur kontsertide hulk koguduseelu segama ei hakka? „Eks iga töö on koormaks, samas ilma tööta ka elu ei edene,“ leiab Luhamets. Positiivne on see, et jõuluaja üritused toovad pühakotta palju selliseid inimesi, kes sinna muidu ei tuleks: „Pauluse kirikust käivad igal aastal läbi kümned tuhanded inimesed. Millist tööd Jumal nende südames teeb, seda näeme tagantjärele. Meie asi on kuulutada Jumala sõna, jagada sakramente ning tulla kokku palveks.“
Rain Soosaar

Pildigalerii: