Narva Aleksandri kiriku taastatud tornis teatab kiri ukse kohal, et „Jumal on armastus“. Sellest armastusest tuldi kirikute päevade avajumalateenistusele osa saama rõõmsa meelega. Oli imeline õhtu ja üle tüki aja võis selle püha paiga Jumala kuulutuseks taas kasutusele võtta. „See imeline pühakoda on meie hoidjaks ja ühendajaks,“ sõnas piiskop Tiit Salumäe. Kuigi kirikusaal on krohvimata ega ole täiuslik, mahub Püha Vaim igasse templisse. Jumal ootab täiuslikkust ainult armastuses, oli peapiiskop Urmas Viilma sõnum kirikulistele. Tervitusi Ingeri kiriku poolt tõi Arvo Survo, Soome Sipoo sõpruskogudusest oli külla tulnud bussitäis inimesi koos praost Juha Iloneniga. Muusikaga rõõmustasid kuulajaid lisaks Arvo Survole noorteansambel Primavera, trio Senjo ja ingerisoome seltsi ansambel Iloiset Ystävät.
Kirikute päevad Narvas on ajalooks saanud. 28.–30. septembrini toimunud üritused – jumalateenistused, palvused, palverännak, piiblitunnid, kohtumised, noorteõhtud, konverents ja kontserdid – on läbi saanud, ent kogetud osadus ja ühtekuuluvustunne kannavad veel kaua.
Tänu misjonikeskusele ja Narva kogudustele, Päästearmee Narva korpusele, aga samuti kõigile Viru praostkonna kogudustele päevade korraldamise eest. Oli erakordne, et neil päevil kõlas eesti keele kõrval ka vene ja soome keel, üheskoos palvetasid luterlased, õigeusklikud, katoliiklased jt. Osalejaid oli ohtralt ja minuga samas bussis sõitis Narva spetsiaalselt kirikupäevadele naine, kes kinnitas end kuuluvat Päästearmee ridadesse. Ja tõesti, kohtasin teda ikka ja jälle, kuni tundus, et oleme vanad tuttavad.
Laupäeval toimunud konverentsil Narva kolledžis käsitleti teemat „Eesti usk“. Konverentsi avas Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder. Avatervituse ütles EKNi asepresident, katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, kelle sõnavõtt meenutas paavsti Eesti-visiidi olulisust kogu maailmale.
Esimese ettekande pidas Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud Kaido Soom, kes rahvaloenduse ja EKNi tellitud uurimuse „Elust, usust ja usuelust“ tulemusi analüüsides leidis, et Eestis ei saa arvestada tugeva usulise taustaga ja baasteadmistega, kuid sellest hoolimata inimesed usuvad siiski. Kuigi see usk pole institutsionaalne, on eestimaalane avatud kiriku traditsioonile ja hindab seda. Samuti oodatakse avatud kirikut ja suhtlust usu teemadel.
Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant piiskop Ago Lilleorg (Eesti Kristlik Nelipühi Kirik) tõi põhjaliku ülevaate kiriku kasvust läbi ajaloo ja tõdes, et kasv on olnud püsiv kuni tänase päevani välja. Ka tõdes Lilleorg, et terve kogudus kasvab ja kui kasvu pole, siis on oluline küsida, mis on valesti.
Konverentsi kolmas ja viimane ettekanne oli MPEÕK ülempreestrilt Andrei Vassiljevilt, kes rõhutas seda, et Eesti on ida ja lääne kokkupuute punktina väga olulisel kohal ja siinne oikumeenia on eeskujuks kõigile.
Pärast ettekannete kuulamist oli osalejatel võimalus rühmatööde käigus oma arvamust avaldada ja sõna sekka öelda. Konverentsil osales sadakond inimest ja kaaskorraldaja oli Tartu ülikooli usuteaduskond.
Pildigalerii:
Narva keskraamatukogu saal sai rahvast täis, kui seal toimus piiskoppide kohtumine (vasakult: peapiiskop Urmas Viilma, piiskopid Laatsarus ja Tiit Salumäe ning raamatukogu juhataja Maritsa Ort). Huviga kuulati piiskop Tiit Salumäe ettekannet „Kirik muutuvas ajas“ , kus ta tõi välja uuringute tulemusi usu ja usklikkuse kohta. Selgub, et usk on keskmisest tähtsam mitte-eestlastele, aga ka kõrgharidusega inimestele ja naistele. Ta tõdes, et hariduse puudus tekitab hirmu usu ees. Piiskop rõhutas, et Narva rikkus on tema mitmekeelne elanikkond ja seda tuleb hoida.Nelja Tuule ristirännaku vabatahtlikel oli sel aastal ka ülesanne koristada pühakoda. Noorim ristirännakuline oli kaheaastane Malviina, kes isa Maratiga tuli Narva Udmurtiast.Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus pööras tähelepanu Narvale: rikkale ajaloole ning sellele, et siin puutuvad kokku ida ja lääs. Ta andis teada, et aasta 2030 on õigeusklike jaoks oluline, sest siis saab tuhat aastat ajast, mil Tartusse jõudis õigeusk. Aga ta meenutas ka äsja Eestit külastanud paavsti sõnumit: poliitika ehitab müüre, kirik sildu. Piiskop Laatsaruse kõne tõlkis eesti keelde Kaire Lotamõis (Eesti Evangeelne Allianss).Narvat teatakse kui kadunud kirikute linna. Seepärast peeti reedel palverännak hävinud kirikute asupaikadesse. Kuulati õpetaja Vladimir Batuhtini ülevaadet kirikute ajaloost ja palvetati nende vaimulike, töötegijate ja koguduseliikmete eest. Kuna hävinud viies kirikus tegutsesid erinevad konfessioonid – luteri, õigeusu ja katoliku kogudus, olid eestpalvetajateks vastava kiriku vaimulikud. Palverännak pakkus erilise kogemuse eriti seetõttu, et õigeusklikud laulavad palveid. Fotol on õpetajad Urmas Karileet, Vladimir Batuhtin ja isa Grzegorz Senkowski.Leevi Reinaru, korraldaja: Olen kogenud, et Eesti inimesed on kiriku suhtes avatud. Olen käinud nii koolis kui ka raamatukogus – meie piiskopid on väga oodatud igale poole. Inimeste suhtumine Jumalasse, ususse, kirikuõpetajasse on üsnagi positiivne.„Mina tahan“ võib kõlada soovi või nõudmisena ja võib kohutada. Aga Viru praosti, Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu peetud piiblitunnis sai see lausekatke armastusest kõneldes justkui uue ja kõnekama sisu. Praost sõnas, et ta ei küsi abiellujatelt, kas nad armastavad teineteist, vaid kas nad tahavad teineteist armastada. Nii anname ka leeritõotuse sooviga tahta olla kogudusega ja Jeesusega, astuda talle veelgi lähemale. Et vaimuliku sõnum kõigile kümmekonnale osalejale mõistetav oleks, tõlkis õpetaja sõnumi vene keelde Eha Kraft. Tõlget sai kuulata kõrvaklappidest.
