EELK esimene äriühing OÜ Kiriku
Varahaldus saab 11. veebruaril kaheaastaseks.

See on liiga lühike aeg, et teha põhjapanevaid
ja kaugeleulatuvaid järeldusi ettevõtte otstarbekusest või perspektiividest,
kuid väikese pilgu seljataha võib juba heita.

Kasvuraskused

Esimesel aastal oli firmas ainult üks
palgaline töötegija – juhataja. Õppimist ja enda kinnisvara-temaatikaga kurssi
viimist oli allakirjutanul üksjagu. Senised kogemused olid tulnud iseõppimise
teel vaimulikuna kogudust teenides.

Tugev toetus tuli esimesel aastal
konsistooriumi haldustalitusest, eesotsas Mati Maanase ja tema abilise
Anne-Mari Mölderkiviga. Nõu sai küsitud ka majandusnõukogu ja ettevõtte enda
nõukogu liikmetelt. Esimese aasta olulisim ülesanne oli majandus- ja
kinnisvaraspetsialistina usalduse võitmine vaimulike ja koguduste juhatuste
liikmete seas.

Juhatajaks oli ju vaimulik, kellel tuli nüüd
tegeleda sootuks erineva ja spetsiifilise kirikutöö valdkonnaga – kinnisvaraga.
Vaimulike seas oli neidki, kes tuletasid allakirjutanule vennalikult meelde, et
«ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala
riigile!» Nii anti mõista, et Kiriku Varahalduse juhatamine ei ole vaimulik(u)
töö.

Head abilised

Juhataja esimeseks abimeheks ja
kaastööliseks sai haldusjuht Juhannes Lepp, kellel on pikaajalised kiriku
kinnisvara haldamise kogemused. Teda aitab perenaine Anne Bremse. Koos
konsistooriumi hoonete haldamise üleminekuga Kiriku Varahalduse kätte andis
kirikuvalitsus üle ka kõigi hoonete majanduspersonali (majahoidjad ja
koristajad).

Möödunud suvel asus Kiriku Varahaldusesse
assistent-konsultandina tööle Vilja Kutsar, kellel on hindamatu kogemus
juhiabina ning kes teab ja tunneb peaaegu kõiki EELK vaimulikke ning on
konsistooriumi sekretärina töötades suhelnud peaaegu kõigi koguduste
esindajatega. See kogemuste- ja kontaktidepagas tuleb uues töökohas kasuks,
sest ka siin peab suhtlema koguduste juhtidega.

2005. aasta suvel avas Kiriku Varahaldus
Tartu Pauluse kogudusemajas oma väikese Lõuna-Eesti esinduse, kuhu asus
arendus-projektijuhina tööle Üllar Zeigo. Tema eelnev töökogemus kinnisvara
projektijuhina ja isiklik tihe side Kambja kogudusega lõi soodsad tingimused
koostööks mitme Lõuna-Eesti kogudusega. Täna on selles piirkonnas töös mitu
kinnisvara arendusprojekti.

Tihe kontakt ja potentsiaalsete
koostöökoguduste olemasolu Tallinna lähiümbruses tingis uue projektijuhi palkamise
Tallinnasse. Nõnda asus käesoleva aasta algusest tööle Tiit Kaarlõp, keda
paljud tunnevad kui pikaajaliste majanduskogemustega ustavat töötegijat nii
konsistooriumis kui ka Usuteaduse Instituudis. Teda ootab ees tihe tööpõld
Tallinnas, pealinna lähiümbruses ja pikemas perspektiivis kogu Põhja-Eestis.

Nõnda on Kiriku Varahaldus kahe aastaga
kasvanud ühemehefirmast ettevõtteks, kus töötajaid juba üle kümne. Tööpõld on
lai ja kontaktid erinevate kogudustega tihedad.

Kiriku vara

Kiriku Varahaldusel on üks ja ainus
eesmärk: toetada EELK Konsistooriumi ja koguduste põhikirjalist tööd läbi
kinnisvarategevuse. Võimalik tulu, mis selle tegevuse käigus teenitakse,
suunatakse konsistooriumi kui omaniku otsuse alusel kirikutöösse.

Eesmärgi 
teostamiseks on ettevõttel välja kujunenud kolm peamist tegevussuunda:
kinnisvara haldamine, kinnisvara arendamine ja arendusprojektide juhtimine ning
konsultatsioon.

Hetkel haldab Kiriku Varahaldus kolme
EELK-le kuuluvat hoonet: konsistooriumi peahoonet koos hoovimajaga, kus asuvad
ka Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ning Kirikumuusika Liidu ruumid; endist
diakooniamaja Tehnika tänaval Tallinnas, kus teiste seas üürivad ruume Eesti
Kirikute Nõukogu ja Misjonikeskus, ning kortermaja, kus asub ka peapiiskopi
residents. Lisaks nendele hoonetele haldab Kiriku Varahaldus üht eraisikule
kuuluvat korterelamut Tallinna kesklinnas. Haldusteenused on tasulised ja
hinnas lepitakse alati eraldi kokku.

Kinnisvara arendamiseks on
projektijuhtimislepinguteni jõutud Nõo, Tartu Peetri, Keila ja Rapla
kogudusega. Läbirääkimised käivad Jõhvi, Põlva, Kanepi, Randvere, Harju-Jaani
ja veel mitme kogudusega. Peagi lisanduvad kogudustevälised projektid Tallinnas
ja Harku vallas.

Projektijuhtimine on tasuline, kuid
võimalusi tasumise korraldamiseks ja ajatamiseks on mitu. Iga projekt on
eriline ja sellest tuleneb ka projektijuhtimistasu määra ning tasumise kord.

Suurenenud tegevuspõld

Kõige kiiremini käivitunud valdkond on
olnud nõustamine ja konsultatsioon, mille alla kuulub nõustamine tagastamata
varade küsimuses, kinnisvara analüüs ja arengukavade koostamine,
kinnisvarahindamise korraldamine ning konsultatsioon koguduse
majandamisküsimustes üldisemalt.

Mitme kogudusega on sõlmitud
konsultatsioonileping (Pärnu Eliisabeti, Häädemeeste, Pärnu-Jakobi, Põlva,
Otepää, Audru jt), kuid paljudega on olnud tihe kontakt ka ilma lepinguta
(Tori, Tahkuranna, Risti, Vigala, Emmaste, Nõva, Avinurme, Haapsalu, Hageri,
Vändra, Kadrina, Palamuse, Nissi, Tallinna Rootsi-Mihkli jt).

Mitmel pool on ettevõtte esindajad käinud
kohapeal koguduse varade ja probleemidega tutvumas. Konsultatsiooniteenus
üldisemas mõttes on olnud ja ka jääb tasuta teenuseks. Erandiks on konkreetsed
tellimused objektide hindamise korraldamiseks, mõne kindla kinnisvaraobjekti
analüüs või koguduse kogu kinnisvara arengukava koostamine.

Selliste mahukamate tööde puhul lepitakse
hind eraldi kokku. Seni on siiski kõik needki tööd olnud koguduste jaoks
tasuta. Eritasu on olnud selle töö eest, mida Kiriku Varahaldus on teinud mõne
konkreetse koguduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks.

Siin on tasumispõhimõtted määranud kindlaks
EELK majandusnõukogu. Tasuline on olnud ka maaklerteenus, kui Kiriku Varahaldus
on korraldanud või vahendanud mõne kinnisvaraobjekti müüki.

Mitte ainult vara

Kaks aastat on ühe ettevõtte jaoks lühike
aeg, et anda õiglast hinnangut firma tegevusele või edule. Seni on Kiriku
Varahalduse tegevuse tagajärjel tekkinud käegakatsutavad või rahas mõõdetavad
tulemused vaid mõnel kogudusel.

Alati ei ole aga tulemus millegi muuga mõõdetav
kui vaid ajaga, mis selle töö tegemiseks kulus. Kuid seegi on tulemus, millega
võime rahule jääda, kui teame, et see aeg oli kasutatud selleks, et toetada
tööd Issanda kirikus.

Kiriku Varahalduse teebki kõigi teiste
omasuguste äriühingute seas omanäoliseks ja eripäraseks just see, et tavapärase
edunäitaja kohale, mida enamasti määratletakse kasumiga rahas, kerkib mõõde,
mida teistel äriühingutel pole – kasu kirikule ja jumalariigi tööle. See kasu
ei pruugi aga olla mõõdetav selle maailma mõõdikute järgi.

Urmas Viilma, OÜ Kiriku Varahaldus juhataja