Kiriku õiguskorraldus korraldub sügiseks

Veiko Vihuri soovib, et kirikuseadustik veel sellel sügisel enne uue kirikukogu koosseisu kokkuastumist vastu võetaks.

Menetluses olev kirikuseadustiku eelnõu lähtub EELK põhikirjast ja järgib selle struktuuri. Kirikukogu soovib veel enne, kui ametisse asub uus EELK XXVII kirikukogu koosseis, kirikuseadustiku vastu võtta. Peapiiskop kutsub selleks kokku erakorralise kirikukogu 20. septembril ja 18. oktoobril.

Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri on olnud kirikuseadusi ettevalmistavas töörühmas. Et muudatusettepanekute tegemiseks on aega 1. juunini, pöördus Eesti Kirik Veiko Vihuri poole küsimusega, kuidas on kulgenud kirikuseadustiku eelnõu ettevalmistused.

Milliseid etappe kirikuseadustiku eelnõu veel läbib?

Veiko Vihuri: Kirikuseadustiku eelnõu on praeguseks kirikukogu menetluses. Võttes arvesse, et põhikiri paneb õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste tegemise kõigepealt piiskoplikule nõukogule, võttis kirikukogu vastu kirikuseadustiku eelnõu menetlemiseks erikorra, millega on nimetatud küsimusi käsitlevad seadustiku osad piiskopliku nõukogu menetluses.

Nii et eelnõuga tegelevad paralleelselt kaks organit. Piiskoplik nõukogu peab talle antud osad läbi vaatama ja oma ettepanekud tegema 1. septembriks. Kirikukogu neid osasid muuta või täiendada ei saa – ta võib hääletamise teel otsustada, kas piiskopliku nõukogu esitatud tekst heaks kiita või tagasi lükata. Viimasel juhul peab piiskoplik nõukogu asjaga uuele ringile minema.

Millistest osades ja alalõikudes kirikuseadustik koosneb? Kus on võimalik tekstiga tutvuda?

Kirikuseadustik järgib põhikirja struktuuri ja koosneb 10 osast: üldsätted, sõna ja sakrament: kiriku liturgia, liikmeskond, vaimulik amet, kiriku juhtimine, koguduse juhtimine, majandus, tegevuse kavandamine ja aruandlus, kirikukari ja kirikukohus, muud sätted. Eelnõu mahutab valdava osa 9999999test ja teistest õigusaktidest. Dokument on kättesaadav Intranetis EELK koduleheküljel.

Kas kirikuliikmetel on võimalusi teha oma ettepanekuid seadustikku?

Parandusettepanekuid saavad esitada kirikukogu liikmed, piiskopliku nõukogu menetluses olevatele osadele ka piiskopliku nõukogu liikmed. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. juuni. Kuna iga praostkond on kirikukogus esindatud nelja saadikuga, siis on kirikuliikmetel soovi korral võimalus rääkida ettepanekute tegemise osas oma praostkonna saadikutega.

Millal peab olema põhikirja toetav seadustik vastu võetud?

Kuna kirikukogu praegune koosseis on intensiivselt tegelenud õigusreformiga, siis oleks hea, kui kirikuseadustik veel sellel sügisel enne uue kirikukogu koosseisu kokkuastumist vastu võetaks. Nii saaksid uus koosseis ja selle poolt valitavad organid tööle asuda kindlas õigusruumis ega peaks alustama sellest, et ennast õigusreformi temaatikaga kurssi viia.

Kuidas on kulgenud arutelud ja milliste punktide üle on enam vaidlusi ja arvamusavaldusi olnud?

Paljud vaidlused peeti juba põhikirja tehes ära, aga loomulikult on inimestel erinevaid arvamusi ühe või teise sätte kohta. Vaimulike ringis on huvitaval kombel rohkem räägitud diakoniameti rollist ja armulauaga seonduvast. Samas ei saa välistada, et ettepanekute tegemise ja eelnõu arutamise käigus tõusevad esile ka teised teemad.

Kas selle taustal on midagi tähtsamat, mis arutelu käigus varju on jäänud?

Jah. Tegelikult ei muuda eelnõu diakonite osas senist praktikat. Samas näib, et mitte ainult diakoniamet, vaid üldse vaimuliku ameti ja ordinatsiooniga, samuti haridusega seonduv vajab läbimõtlemist.

Laste lubamine armulauale on keerukas küsimus seetõttu, et kuigi seda pühakirjas ei keelata, on meie kiriku ajalooline praktika pidanud armulauale pääsemise eelduseks konfirmatsiooni ja leeriõpetust. Leeripüha on meil kaua aega olnud ühtlasi esimene armulaud – kuigi paljudes kirikutes ei ole need kaks asja omavahel seotud. Tõsist läbimõtlemist vajab see valdkond minu arvates kindlasti.

Milline on uues kirikuseadustikus juhtimine ja kiriku struktuur?

Kiriku juhtimine ja struktuur on üldjoontes sätestatud juba põhikirjas, kirikuseadustik ainult täpsustab kiriku organite ja ametiisikute ülesandeid ja pädevust.

Küsis
Sirje Semm