Kirik ulatab abikäe tööotsijaile

Kirikupead kutsuvad ühiskonda toetama ajal, mil koondamiste, ettevõtete sulgemiste või pankroti tõttu töö kaotanute arv on alates möödunud aasta algusest üüratu kiirusega kasvanud.

Eriti valuliselt mõjusid aasta lõpp ja uue algus, mil töötute arv kasvas hüppeliselt, ning märke olukorra stabiliseerumisest pole praeguseks näha. Jaanuarikuu jooksul registreeris end töötuks 11 054 inimest, kokku otsis tööturuameti vahendusel jaanuarikuus tööd 41 252 töötut. 27. veebruari seisuga on tööturuametis arvel olijate arv tõusnud 46 435ni.
Et tööturuamet on ülerahvastatud ja võimalus tööd leida üliväike, on iga lahendus ja abikäsi tööotsijale väga vajalik. Just seepärast alustas Tartu Salemi kogudus eile tööta jäänud inimestele mõeldud tasuta seminaridega.
Üheskoos lahenduseni
«Teistmoodi teisipäevad» on seminari koordinaatori Meego Remmeli sõnul ettevõtmine, kus otsitakse üheskoos lahendusi, kuidas eluga paremini edasi minna. Igal teisipäeval alates 10. märtsist võetakse kell 13–15 aega, et oma elu ja tegevust erinevate külalisesinejate kaasabil analüüsida ja edasist kavandada. Oluline roll on grupiliikmete kogemuste jagamisel, looval eneseväljendamisel ja üksteise toetamisel.
«Esimeste teemade hulka kuuluvad stressi ja kriisiga toimetulek, elu ilusate hetkede märkamine ja loomine ning loova eneseväljenduse arendamine. Edaspidi on plaanis rääkida eneseleidmisest, karjääri planeerimisest, CV koostamisest, töövestluseks valmistumisest, projektikirjutamisest, äriplaani koostamisest, enda selgest väljendamisest ja mitmetest muudest olulistest asjadest.»
Vajadusel on võimalik saada nõustamist. Seminaril osalejatele pakutakse ka kehakinnitust. Ürituse koordinaatoriteks on elukestvale õppele spetsialiseerunud koolitaja Einike Pilli ning Salemi kiriku pastor Meego Remmel.
Luua kiriklik nõustamisvõrgustik
Sarnasele tegevusele on kogudusi üles kutsunud ka EELK peapiiskop Andres Põder, viidates, et kui kümmekond aastat tagasi oli majanduskriis Soomes, asus sealne luterlik kirik aktiivselt raskustesse sattunud inimesi toetama, luues nõustamiskeskusi, jagades humanitaarabi ning olles eestpalve ja jumalasõnaga hingehoidlikuks toeks. Kirik nägi selles oma vastutust ja ülesannet. Koguduseliikmete ja kogu rahva usaldus kiriku vastu sai seeläbi elava kogemuse ning kasvas märgatavalt.
Peapiiskop tõdeb, et kirik ja kogudus ei saa lahendada riigi majandusprobleeme, kuid armastusele ja hoolivusele rajatud kogukonnana on tal võimalus ja eesõigus ulatada abivajajale tugikäsi ning anda heade tegudega tunnistust oma usust ja ülesandest.
«Teoloogiat õppinule on antud teadmisi hingehoius, samuti psühholoogias ja sotsiaalküsimustes. Nüüd on eriline aeg ja vajadus neid teadmisi kaasinimeste heaks kasutada ja rakendada. Kutsun teid pakkuma koguduses välja kindlaid aegu hingehoidlikeks vestlusteks – olgu jumalateenistuste järel või tööpäevadel. Julgustage inimesi oma muredest rääkima.
Kindlasti leidub koguduseliikmete seas usaldusisikuid, kes armastustööna raskustes olijatega nende probleemidest kõneleksid ja vajadusel nad vaimuliku juurde juhataksid. Kui võimalik, kaasake teisi spetsialiste, majandusinimesi, juriste, sotsiaaltöötajaid, et luua kiriklik nõustamisvõrgustik. Uurige võimalusi koostööks kohalike omavalitsustega,» pöördus peapiiskop saadetud märgukirjas kolleegide ja kiriku kaastööliste poole.
Tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Halleri kinnitusel on kirik nende jaoks tänuväärne koostööpartner. «Usun, et niisugustel keerulistel aegadel nagu praegu, on kirikust suur abi, seda eeskätt inimeste hingelise tasakaalu ja toetuse mõttes.» Samas tõdeb ta kiriku rolli ka praktiliste tegevuste juures.
«Võib-olla saab kirik osaleda enam tööharjutusprogrammides, mille üks osa on praktilisi tööoskusi arendada, alates sellest, et inimene õigel ajal õigesse kohta minna oskaks ja suudaks ühe töö juures püsida, ilma et ta sealt paari tunni möödudes minema kõnniks. Arvan, et kirik saaks abiks olla eriti valdades, kus kohapeal ei ole institutsioone, kes tegeleksid pikaaegsete töötutega. Ühtlasi saaksid kohalikke teadvad ja tundvad inimesed nende nõustamisega palju paremini hakkama kui kaugel olevad ametnikud.»
Õigus töötuna arvele võtta
Oluline on teada, et igal töötuks jäänud inimesel on õigus ennast tööturuametis töötuna arvele võtta. Samuti on kõigil töötuks registreerunutel võimalus taotleda tööturuameti pakutavat ümber- või täiendusõpet, lisaks ka ettevõtlustoetust.
Seepärast tuleks töötuks jäämise korral esmalt pöörduda tööturuametisse, kus selgitatakse välja töötuskindlustushüvitise saamise võimalus. Tingimata ei pea minema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsesse osakonda, vaid võib tulla ka elukohale lähimasse tööturuameti osakonda, mille kaudu inimene soovib tööd otsida.
Koondatul või tähtajalise lepinguga töötanud inimesel peab töötuskindlustushüvitise taotlemiseks olema töötuna arvele võtmisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Kui kaua hüvitist makstakse, sõltub töötuskindlustusstaaži pikkusest.
Kui staaži on vähem kui 56 kuud, saab hüvitist 180 kalendripäeva, 56–110 kuu puhul 270 kalendripäeva, enam kui 111-kuulise staaži puhul aga 360 päeva. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval makstakse iga päeva eest 50% ja edasi 40% ühe kalendripäeva keskmisest palgast.
Neil töötuil, kes töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikele nõudmistele ei vasta või kellel ei ole enam õigust seda saada, on võimalik taotleda töötutoetust 1000 krooni kuus, päevamääraga 32,90 krooni. Töötutoetuse eesmärk on toetada töötu tööotsinguid.

Merje Talvik