Kirik pidas riigiga nõu

11. septembril sai siseministeeriumis kokku EELK ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjon.

Tegemist on riigi ja kiriku paremaks koostööks ellu kutsutud, regulaarselt kaks korda aastas kokku saava komisjoniga, mille ülesandeks on anda hinnang vastavate alakomisjonide tööle, võtta vastu otsuseid ning seada sihte tulevikuks. Sel korral saadi kokku juba 27. korda.
«Päevakorras oli teemasid kõigist valdkondadest,» nimetas assessor Tiit Salumäe Eesti Kirikule, lisades, et kuna kõik teemad olid rasked ning mahukad, siis lõplike otsusteni ei jõutud. «Ainsa otsusena määrati järgmise koosoleku ajaks 7. mai 2014,» märkis assessor, kelle sõnul on oluline, et kirik ja riik partneritena ühiseid murekohti avatult vaeks. «Kiriku huviks on hoida üleval dialoogi,» toonitas kirikuvalitsuse liige.
Võeti teadmiseks, et pühakodade riiklik programm jätkab kultuuriministeeriumi alluvuses, saades tegevustoetuseks käesolevaks aastaks sama suure summa kui eelmisel aastal.
Jätkati eelmisel koosolekul üles võetud deponeeritud kunstiväärtuste teemat. Eesti muuseumidesse on jõudnud  ajalooliselt kirikule kuulunud vara. Kuivõrd õiguspõhine on nende esemete eksponeerimine kiriku asemel muuseumis? EELK poolt uuriti, millistele otsustele tuginevalt on Niguliste muuseumis Risti kiriku Kolgata grupp ja Keila kiriku kaks veinikannu ning milline tulevik ootab restaureerimisel olevat Tallinna toomikiriku vapikollektsiooni kuuluvat kaht vappi ja Vigala kiriku käärkambri maali «Kaana pulm». Risti kiriku mündileiu omandiküsimuses palutakse hinnangut juriidiliselt toimkonnalt.
Kuidas vormistatakse EELK Tallinna Diakooniahaiglale tellimusi ning kuidas kajastub see tervishoiu dokumentatsioonis, sellele keskenduva päevakorrapunkti all võtsid sõna kiriku, ministeeriumi ja haigekassa esindajad. Probleemina sõnastatud küsimusele, kas kõik haiglad saavad võrdselt tellimusi, ei saadud selget vastust.
Kristlike erakoolide rahastamisküsimuses kuulati samuti erinevad pooled ära, nentides, et olukord on võrreldes eelmise koosolekuga oluliselt muutunud, nüüd tegutseb Eestis kolm luterlikku kooli, teiste konfessioonide koolid lisaks. Omanikele jääb arusaamatuks, millised õigused on koolidel saada tegutsemiseks rahalist toetust.
Liina Raudvassar