Kirik on valguseks kihelkonnale

Martna kiriku 705. aastapäeva tähistati mardilaupäeval kontsert-palvusega ja minikonverentsiga.
Päeva juhatas sisse Lääne praostkonna vikaarõpetaja Pille Talvar, kontserdil laulsid ja mängisid pilli Martna põhikooli lapsed. Lasteansamblit juhatas Eha Raudne. Lisaks koguduseliikmetele võttis palvusest osa vallavalitsuse liikmeid.
Pärast lühikest kontsert-palvust algas koguduse pastoraadis minikonverents Martna ajaloost ja tänapäevast. Ettekanded käsitlesid kihelkonna ajalugu, koguduse koostööd kooli ja vallaga, lühike sõnavõtt oli koguduse statistikast.
Pärit Martnast
Ajaloolane Ilmar Jõesoo alustas oma ettekannet muinasaja perioodist ning peatus pikemalt ristiusustamise ajajärgul, kuhu jääb ka Martna kiriku sünniga seotud aastaarv 1298. «Ristiusustamine heitis Eesti Euroopa ruumi de facto juba 13. sajandil,» nimetas Jõesoo.
Esimene eestlasest kirikuõpetaja Martnas oli Samuel Eduard Lind, kes küll viimase sõja ajal Saksamaale ja sealt edasi Ameerikasse põgenes. Tema tütar Mirjam koos abikaasaga on viimastel aastatel kiriku remont-ehitustöid oluliselt finantseerinud.
Ilmar Jõesoo arvates on liiga vähe tähelepanu pööratud Martnast pärit kirjamees Gustav Allole, kelle sünnist möödub sel aastal 150 aastat ja kelle toimetatud «Kristliku perekonna lehe» esimesest väljaandest möödub täpselt 100 aastat.
«Kristliku perekonna leht» ilmus 40 aastat, selle lisa «Kristlik laste sõber» alates 1910. Märkimisväärne on see, et Gustav Allo käis koolis vaid seitse nädalat, ta oli aga geniaalne iseõppija. Ilmar Jõesoo toetab ideed panna Allole Martnasse mälestuskivi.
Koguduse juhatuse esimees Kulle Kasemaa jätkas juttu kirikuga seotud väärtustest.
Abi tuleb sõpradelt
Huviga oodatakse suvel algavat kiriku kooriruumi remonti. «Ei tea, kas jõuame kõike välja tuua,» muretses Kasemaa, «seal on ju nii palju huvitavat!»
Eelmisel aastal uuendati kiriku katust ja tornikiivrit, mis kokku läks maksma pea miljon krooni. Väikest, 75 maksumaksjaga kogudust on toetanud nii riik kui ka sõpruskogudused. Viimastelt oodatakse tulevikus abi õpetajale auto ostmiseks, sest suures Martna vallas asuvad külad on väga laialipillatud ning ühistransport olematu.
Juhatuse esimees on resoluutne selles osas, mis puudutab õpetaja palka. «Pastoril peab olema ametipalk, siis on tal võimalust ühes kohas rohkem inimestega tegeleda,» ütles Kasemaa. «Kirik on ju valla ja eesti rahva oma, ainult inimestega suheldes saame liikmeid juurde.» Sellel suvel lisandus kogudusse 12 uut inimest.
Kool pastoraadis
Vallavanem Valeri Ruuse pidas oluliseks koguduse ja valla jätkuvat koostööd, kuna ilma teineteise abita hakkama ei saada. Koguduselt oodatakse abi laste kasvatuslikus töös ja vanurite abistamises, millega kogudus ka jõudumööda tegelenud on. Koostöövorme Martna napilt üle 1000 inimesega vallas tuleb Ruuse sõnul kindlasti laiendada.
Martna põhikooli direktor Heli Reichard rõõmustas, et kihelkonna hariduse ajalugu võib lugeda pea 300aastaseks. «Kirik on alati koolihariduse endaga kaasa toonud,» märkis ta. Praegugi ei saa kool kirikuta – nimelt on pastoraadi otsa ehitatud koolimaja ja ühes pastoraadi ruumis asub kooli söökla.
Heli Reichardi arvates peab alati meelde tuletama, mida kirik tervele paikkonnale annab. «Kust seda valgust muidu ikka saada,» mõtiskles Reichard ja arvas, et diskussioon usuõpetuse ümber on imelik. «Elu põhiväärtused tuleb ausse tõsta ja ise eeskuju andes neid edasi kanda.»
Lagendike ja kadakate vahele peitunud väikese Martna kiriku ehitamise täpset aastaarvu ei teata. Esimene viide kiriku olemasolust läheb tagasi aastasse 1298, mil olevat hävitatud «Ummere püha Martini kirik», seega jääb kiriku ehitus samasse aega teiste Läänemaa vanade kirikutega.
Kristel Neitsov