Kes on meie organistid?

EELK kogudustes mängib orelit 150 kirikumuusikut. Keskmiselt on meie organist maakogudust teeniv 55aastane naisterahvas, kellel EELK kutsekategooriat ei ole, kuid mingi muusikalise õppeasutuse on ta siiski lõpetanud. Küll mitte tingimata oreli erialal. 

Sellest määratlusest leiab mitu küsimust. Miks üle 50aastane, kuhu jäävad noored? Miks just naisterahvas, kas siis mehi polegi? Miks meie organistidel EELK kutsekategooria puudub? Ja miks pole lõpetatud muusikaõppeasutust just oreli erialal? Kas pole õppimisvõimalusi või milles asi?

Kus saab orelimängu õppida?

Alustan viimasest küsimusest. Orelit saab õppida Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) ning Otsa koolis ja Tartus Elleri-nimelises muusikakoolis. Suure panuse meie organistide haridusse annab UI kirikumuusika osakond, kus on aastate jooksul paljud orelimängu õppinud jäänud ka kirikutöös tegevaks. 

Loomulikult on ka EMTAs oreliõppijaid, kuid seal ollakse keskendunud kontsertorganisti koolitamisele. Õppekavas on muidugi ka kirikupraktika, kuid otseselt kirikutööle see ei meelita. 

Ühe hea eeskuju annab meile Otsa kool, kus suunatakse kõik klahvpilliõpilased ka teiste klahvinstrumentide lisaõppesse, vastavalt kas siis klaverit, orelit või klavessiini õppima. Nii õpib hetkel seal Kristel Aeru juures koos erialaõpilastega lausa 11 noort, kellest võib loota, et ehk leiab mõni neist tulevikus tee ka kirikusse. 

Mida varem, seda parem

Pilliõpe kestab aastaid, et omandada vilumust ja oskusi. Mida varem laps pilli juurde satub, seda parem. Seetõttu on eriti rõõmustav, et mitmetes algharidust pakkuvates muusikakoolides on alustatud laste oreliõpetusega. Õpetajateks on enamasti meie kirikutes tegutsevad organistid, nii saavad lapsed varakult ka kirikuorelitel mängida, kirikus esineda või isegi teenistustel kaasa teenida. 

Heade noorte organistide kasvulavadena võib mainida Ahtme, Pärnu, Keila, Viljandi, Lasnamäe, Kuressaare, Kuu-

salu, Kohila ja Valga muusikakooli ning Vanalinna Hariduskolleegiumi. Lastele õpetavad orelit meie kirikuorganistidest Svetlana Kekiševa, Aaro Tetsmann, Pille Metsson, Tuuliki Jürjo, Hille Poroson, Anna Humal, Olaf Lääne, Rita Naaber ja Jüri Goltsov. 

Kohati on õpe vägagi viljakas olnud, nii on preemiaid ja diplomeid rahvusvahelistelt orelikonkurssidelt toonud Pille Metssoni, Svetlana Kekiševa ja Tuuliki Jürjo õpilased. Kõige suurem heameel on nendest noortest, kes jätkavad oma oreliõpinguid keskeriõppeasutustes või kõrgkoolides ning naasevad tööle kirikusse. Nii on näiteks Keila muusikakooli õpilane Aivar Uuk saanud Keila kiriku organistiks. 

Kutsekategooria ei anna eeliseid

EELK kutsekategooria on välja antud 24 organistile või organist-koorijuhile. Neist töötab hetkel EELK kogudustes 11 inimest. See tähendab, et 150st hetkel kogudusi teenivast organistist on ilma EELK kutsekategooriata 139 ehk lausa 93%. 

Küsimusele, miks puudub enamikul kirikuorganistidest EELK kutsekategooria, võib olla mitmeid erinevaid vastuseid. Kes ei vasta kategooria saamiseks vajalikele tingimustele (s.t puuduvad pilliõpet kinnitavad dokumendid), kes ei viitsi taotlemise protseduuri läbida, kes ei pea seda lihtsalt vajalikuks, kuna kategooria olemasolu kogudustes ei nõuta ning see ei anna ei palga- ega muudel läbirääkimistel mingeid eeliseid. 

Sellest on loomulikult kahju, sest iseenesest on kutsekategooria just selleks sisse viidud, et meie kogudustes kõlaks väärikas pill parimate oskustega käte ja jalgade all. Mõistame, et kui kogudusel on valida hea õpetaja või muusiku vahel, siis tuleb valida esimene. Aga ehk saaks muusikute palgafondi sisseviimisel abiks paluda omavalitsusi või muid institutsioone, sest hea orelimäng toetab nii koguduse kasvamist kui ka kiriku head imidžit.

Kirikumuusiku palgaga ei toida peret

Kui rääkida vanusest, siis on 150 organistist enamik üle 40 aasta vanad. Alla 40 on vaid 15 noort organisti või orelimängijat ehk 10%. Samas on üle 60aastased 56 muusikut ehk üle kolmandiku. Samade tendentside jätkudes pole orelimäng EELK kirikutes aastate pärast enam jätkusuutlik. Juba praegugi on kogudusi, kes peavad üldse ilma muusikuta hakkama saama. 

Oleme kirikutöölt lahkunud noorte organistide seas läbi viinud küsitluse, miks nad kirikutöölt lahkusid. Vastustena olid peamiselt ära toodud elukohavahetus (nii välismaale kui ka Eesti-siseselt), liiga väike palk ning soov pühapäeva koos perega veeta. Mõnes ankeedis olid märgitud eelnimetatud põhjustena mitu või isegi kõik. Tundub, et noored on nõudlikumad nii palga kui aja planeerimise osas. Matuste ja muude talituste mängimiseks peab ju organist igal ajal valmis olema.

Soolise võrdõiguslikkuse vastu poleks meil muusikute ridades midagi, kuid kahjuks on kaal väga tugevalt naiste poole kaldu. EELK kirikutes teenib 23 meesorganisti ehk nad moodustavad vaid 15%. Nii mõnigi on kirikumuusikute konverentsi ühispilti vaadates küsinud, et kus mehed on. Asjakohast küsitlust me korraldanud pole, kuid arvatavasti on neidki põhjuseid rohkem kui üks. 

Eks näeme ju mehi endiselt pere toitja rollis, kuid kirikumuusiku amet seda paraku ei võimalda. Enamik meie kirikute organistidest ongi põhitöökohaga ametis kas koolis, lasteaias või mujal. Kui lisada argitööle veel ka laupäevased talitused ja pühapäevased jumalateenistused, siis pole mingi ime, et meie kirikumuusikud on vahel üle töötanud ja läbi põlenud. Kas on nüüd naised kangemad koormakandjad või pastori palvele mängima tulla leebemad äraütlejad, mine võta kinni.

Kui loo alguses sai ära toodud praeguse organisti iseloomustus, siis milline võiks olla see tulevikuideaalis? Arvan, et kõiges võiks olla tasakaal. Pooleks mehi ja naisi, keskmiselt 40–50aastane ning kindlasti oreli eriala õppinud. 

Loodetavasti saab millalgi ka öelda, et EELK kutsekategooria on väärtuslik ja hinnatud ka kogudustes ning seda tunnevad kirikumuusikudki. Sest meie kaunikõlaliste ja väärtuslike orelite helid saavad meid vaimustada vaid siis, kui need vormuvad helideks vilunud käte-jalgade puudutuse all ja rõõmsas Jumalat kiitvas südames.

Tuuliki Jürjo, 

organist

Koplid 

ühendavad omavahel erinevaid manuaalklaviatuure ja pedaalklaviatuuri. See võimaldab kasutada ühe manuaali registreid ka mõnes teises manuaalis. Kui vajutame I manuaali C-klahvile ja manuaalkoppel on sisse lülitatud, kõlab kaasa ka II manuaali C. Manuaale kopeldatakse üldiselt peamanuaali suunas (üldjuhul on peamanuaal I manuaal, kui orelil on selgpositiiv, siis enamasti II manuaal). Kasutusel on ka koplid, mis võimaldavad lisada kas oktaavi alla (saksa k Subkoppel) või üles (saksa k Superkoppel).