Kes loeb Eesti Kirikut?

Möödunud aasta lõpul käivitasime toimetusest küsitluse, millele meie lugejad said paari kuu jooksul anda omapoolseid vastuseid nii paberkandjal kui internetis ning mille tulemused kajastavad meie lehe lugejat ühelt poolt ning tema ootusi kirikulehele teisalt. Täna toome teieni tulemuste kokkuvõtte.

Varasemaid tulemusi arvesse võttes oldi toimetuses arvamusel, et meie lugejate enamuse moodustavad keskharidusega vanemad naised maalt. Tegelikkus osutus oodatust erinevaks ja see paneb toimetust mõtlema enam eri sihtgruppidele ja nende ootustele. Samuti on plaanis muuta täpsemaks, huvitavamaks ja informatiivsemaks meie internetiväljaanne.

Küsitluse ja analüüsi käik

Arvesse minevaid vastuseid saime 136, mis peaaegu küünib kümne protsendini meie kodutellijate arvust. Kui saadud tulemused ehk ei kajasta täpset läbilõiget, võime siiski arvestada tendentside ja suundumustega, mida tulemused meile näitavad.

Vastused, mis olid arusaadavalt antud, mis ei kordunud ning milles polnud tegu ilmselge pahatahtlikkusega, läksid arvesse, ehkki tuleb tunnistada, et meie vastajad pole selles tegevuses veel kuigi vilunud, sest respondendi kohta käiva info osas on hulga puudujääke. Andmed, mis jõudsid meieni detsembri ja jaanuari jooksul, analüüsiti veebruaris ja selleks kasutati programmi SPSS 10.0.

Vastajate sotsiaaldemograafiline pilt

Enam kõnekaks osutus sooline ja vanuseline jaotus. Meie lugejate ühe kolmandiku moodustavad mehed (27,2%) ning vanuses 21…71 on jaotus ühtlane, protsentuaalselt on kõige enam esindatud lugejad vanuses 21…40 eluaastat.

Taolist tulemust mõjutab mingil määral kindlasti ka asjaolu, et ligi 2/3 vastanutest saatis oma arvamuse elektroonselt ja nende hulgas oli enam nooremapoolseid respondente.

Hariduslik jaotus näitas, et 36,8% moodustasid kõrgharidusega, 17,6% kesk-, 9,6% keskeri ja 5,1% nii alg- kui põhiharidusega vastajad. Ometi pole arvud selle küsimuse puhul nii selged, sest 25,7% respondentidest jättis sellele küsimusele üldse vastamata ning muudele andmetele tuginedes ei aidanud ka analüüsija oletustest.

Paikkonniti oli vastajate haare lai. Kõige enam vastajaid oli Harjumaalt, mõningase vahemaa järel tulid Raplamaa ja vastajad, kes ei asunud Eestis. Ainsa maakonnana polnud esindatud Põlvamaa. Linnadest oli enam vastajaid Tallinnast ja Tartust. Kuid peab kohe lisama, et neile küsimustele vastasid üldse umbes pooled respondentidest.

Staatuse poolest oli enam vastajaid teenistujate, pensionäride ja üliõpilaste hulgas. Ametikandjatest olid sagedamini esindatud vaimulikud, riigiametnikud, firmajuhid ja raamatukoguhoidjad.

Kiriku liikmed polnud vaid 5 vastajat ja 7 inimest kuulus mõnda muusse konfessiooni peale EELK.

Enamloetud rubriigid ja armastatumad teemad

Lehetegijatele oluliseks infoks on kõik see, mis puudutab lugejate arvamust.

Rubriikidest peeti olulisemateks uudiseid (N=100), inimese ja pühapäeva lehekülge (N=83), samuti juhtkirja (N=80). Kõige vähem loetakse arvamuskülge (N=41) ja loomingut-järjejuttu (N=44).

Eraldi toodi välja soov lugeda rohkem toimetuse postist, uudiseid kirikute taastamisest ja kiriku perspektiivist laiemalt.

Teemadest huvitavad meie lugejat enam teoloogilised arutelud (N=87) ja usuline kasvamine (N=81), samuti koguduse elu puudutav (N=79) ning hoolekande ja hingehoiu küsimused (N=67). Minimaalselt loetakse üldist kultuurielu puudutavat (N=18), vähesel määral välisuudiseid ning kirikumuusikaga seotut (N=31).

Oluliste teemadena toodi välja vajadust kajastada rohkem suurmeeste elutööd puudutavaid kirjutisi, lugusid pühakute elust ning palvevastuste temaatikat.

Lugejate lemmikud

Autoritest oli ära toodud suurem osa neist, kes toimetuses igapäevaselt leiba teenivad või lehele kaastöid kirjutavad.

Kaasautoritest oli kõige enam nimetatud Joel Luhametsa, Marko Tiitust ja Arne Hiobit. Siinsetest kirjutajatest nimetati vaieldamatult kõige sagedamini Kristel Neitsovit, kellele järgnesid võrdselt Sirje Semm, Meeli Pärtelpoeg ja Mari Paenurm.

Fotograafidest oli kõigist kindlalt üle Naatan Haamer, kelle pildipalveid oleme saanud lugeda nii lehes kui raamatus.

Vastuste lisaväärtus

Internetivastused andsid vähem võimalust omapoolseteks kommentaarideks, küll aga kirjutati lisa neile lehtedele, mis postiga tulid. Nii mõnigi vastaja ei tahtnud lehte lõigata ja seetõttu olid küsitluse kas kopeerinud või ümber kirjutanud. Hulgaliselt saadeti häid soove toimetusele, lisati infot enda kohta. Arvatavalt kõige vanem oli 89aastane vastaja Virumaalt, kes on juba 73 aastat kiriku liige olnud.

Paljud nimetasid, et loevad lehe otsast lõpuni läbi ja kolmapäev koos Eesti Kiriku lehega on oodatud päev.

Oli ka «grupp EELK liikmeid maalt ja linnast», kes küll oma vastustega analüüsi ei mahtunud, kuid pidasid oluliseks, et arvestataks ka tõrjutud ääremaalastega.

Igal juhul oli taolise küsitluse tulemuste analüüsimine hingekosutav ning loodetavasti saab meie väljaanne enam meelepäraseks nii praegustele kui tulevastele lugejatele.

Mari Paenurm