Keda valida ülemkarjaseks?

Praostkonna sinodil on pädevus esitada kirikukogule üks peapiiskopikandidaat, samuti on oma kandidaadi esitamise õigus vähemalt kümnel kirikukogu liikmel.

Et aega peapiiskopikandidaatide esitamiseks on sügisese kirikukogu istungini ja alles esimene praostkond on oma valiku avalikkuse ette toonud, on põnevamad ajad veel ees.

Esimene kandidaat esitatud
Mis ei tähenda, et pinevus juba ei kruviks tuure: teemaga tegeldakse kuluaarides ja sõlmitakse mitteametlikke kihlvedusid võimalike kandidaatide osas. See on ka mõistetav, sest peapiiskopi valimine on tervet kirikut ja mõneti isegi kogu ühiskonda puudutav. Vastavalt kehtivale kirikuseadusele on ülemkarjasele antud tegevus- ja vastutusala lai. Ühiskondlikult on ta olulisim arvamusliider kiriku nimel sõna võtva kõneisikuna.
EELK sinodihooaja avanud Ida-Harju praostkond otsustas 17. veebruaril peetud sinodikoosolekul valida praostkonna peapiiskopikandidaadiks kantsler Urmas Viilma. Koosolekust ise osa võtnud Viilma tutvustas oma valimisplatvormi, muu hulgas rõhutades, et peapiiskopil on kiriku ühtsuses kanda võtmeroll.
Aprillikuus jätkuvad ja mais lõppevad sinodikoosolekud toovad lisa peapiiskopikandidaatide nimekirjale, aga olulist selgust vaimulikkonna ootustest uuele valitavale peapiiskopile andis aasta algul toimunud vaimulike konverents, mille üheks päevakorrapunktiks oli arutelu peapiiskopi rolli üle. Konverentsi juhatus oli valinud EELK 214 vaimuliku hulgast kõneisikud, kellel paluti kõnefoorumil «Karjaste karjane» sõnastada sõnum tulevasele peapiiskopile.

Vastutus oma karja eest
Viru praostkonna abipraosti Tauno Toompuu (EK nr 6: «Kiri peapiiskopile») ja vikaarõpetaja Thomas-Andreas Põderi (EK nr 8/9: «Peapiiskopi ametist») sõnavõtud on kirikulehes ilmunud.
Alljärgnevalt toome kokkuvõtlikult teiste vaimulike konverentsil üles astunud sõnavõtjate mõttekäigud.
Jaak Aus, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja, esitas küsimuse, mida tähendab sõna «karjane». «Poisikest, kes just karja läks, või just eakamat inimest, kes enam muude töödega hakkama ei saanud,» vastas ta, lisades, et karjane oli Palestiinas oluline isik, kes võttis vastutuse oma karja eest.
Hea karjane ei jäta karja üksi ega torma karja ees, vaid on selle keskel, oodates järele ka viimaseid lambukesi. Kui tänapäeval on kombeks kasutada nn elektrikarjust, peab karjane piiratud alalt ka väljapoole vaatama, et äkki on eemal rohi rohelisem. Karjane ei saa vaadata ainult enda ette, vaid tal peab olema ka kaugele nägemise võimet. Karjasel on vaja usaldust, mitte selleks, et loomad usaldaksid karjast, vaid et karjane usaldaks oma loomi. Karjane peab suutma luua hea meeskonna. Ei tohiks jääda mugavustsooni, olla neutraalne ja meeldida kõigile.
Margit Lail, Kanepi koguduse õpetaja, nimetas, et tema tuleb Eesti mõistes maailma servalt, kust on kirikule ja ülemkarjasele hoopis teine vaade, sest maa ja linn on üsna erinevad. «Ülemkarjane on minu kui koguduse karjase jaoks keegi, kes võiks anda inspiratsiooni ja rõõmu,» nimetas Lail, lisades: «kui me iga päev kaalume patu ja armu suhet oma elus ja vahel on rõõmu vähe, siis on oluline, et tunneksime ennast selles kirikus oma lähedaste keskel rõõmu vastuvõtjana ja jagajana.»
Meie vaimulikud vajavad hingehoidu, kinnitas Margit Lail, rõhutades, et ülemkarjase ülesanne oleks muuta hingehoid vaimulikele kohustuslikuks.

Valima asuda palvemeeles
Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja, toonitas, et kui peapiiskopikandidaadid seatakse üles palvemeeles, ei saa valik ebaõnnestuda, sest Jumal teeb oma töö. Küsimusele, millist inimest näeks ta tulevase peapiiskopina, vastas õpetaja Jaanson: ta peaks olema hea lastetoaga, aupakliku suhtumisega inimestesse, teoloogiliselt tugev, laia silmaringiga, tundma kultuuri, austama traditsioone ning traditsioonilist peremudelit.
Peapiiskopil peab olema tarkust ja julgust võtta vastu otsuseid, mis oleksid kirikule parimad. Isegi kui need paljudele ei meeldi ja ühiskond püüab survestada vastupidiseks.
Hermann Kalmus, Pilistvere koguduse diakon, retsiteeris «Kiriku laulu- ja palveraamatust» laulu «Meil Kristus on aluseks seatud»: «Kas õieti vastutust tunned? Pea meeles, miks kutsuti sind!», nimetades peapiiskopi tähtsaks ülesandeks seista hea kiriku kui terviku eest. Eraldi nimetas Kalmus usuharidust meie koolides. Kirik ei tohiks teha kompromisse, ta peab rääkima sellest, mis on oluline.
Tanel Ots, Jüri koguduse õpetaja, kes ise peab lambaid oma talus, püüdis taas karjase mõistet avada. Lambad ei vali endale karjast, karjane ei pea lammastele meeldima, karjane ei pea kunagi lammastega nõu, lambad ongi pügamiseks, lammas on oma niitja ees vait, tõi õpetaja Ots mõned praktilised karjasetarkused ametikaaslaste ette. Samas kinnitas ta, et hea karjane jätab kõhklematult oma elu lammaste eest.
Vajame tugeva kogemusega vaimulikku peapiiskopiks. Mitte ilmtingimata kirikuvalitsuse liikmetest. Mitte ilmtingimata Eestis elavatest vaimulikest. Võib-olla isegi mitte ilmtingimata EELK vaimulike hulgast.
Triin Käpp, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja, ootab tulevaselt peapiiskopilt konkreetsust ja julgust. Et liikuda edasi, võtta vajadusel vastu otsuseid ning rääkida avalikkusega selget ja arusaadavat keelt. Samuti oskust reageerida ühiskonna murepunktidele. Peapiiskopi sõna on diskussioonis mõjus ning ühiskond näeb temas arvamusliidrit, kes väljendab kiriku seisukohta.
Õpetaja Käpp küsis, kas EELK peapiiskopiks saaks olla ka naine. Küsimus on Triin Käpa sõnul selles, kas EELK ja naisvaimulikud ise on selleks valmis.
Liina Raudvassar

EELK peapiiskopi valimise kord
Peapiiskopi valib kirikukogu (25.–26.11.2014) EELK teenistuses olevate piiskoppide või preestrite hulgast.
Praostkonna sinodil on ühe peapiiskopikandidaadi ülesseadmise õigus. Samuti on vähemalt kümnel kirikukogu liikmel õigus seada üles oma kandidaat.
Üks kirikukogu liige võib alla kirjutada ainult ühele ülesseadmiskirjale.
Praostkonna sinod teatab ülesseatud kandidaadi nime kirjalikult konsistooriumile. Peapiiskopikandidaatide esitamise tähtaeg on 1. juuli 2014.
Valitud peapiiskop astub oma ametikohustustesse tema ametisseseadmisega 2. veebruaril 2015. Juhul, kui valituks on preester, ordineeritakse ta eelnevalt piiskopiks.
Allikas: EELK kirikuseadustik; konsistooriumi otsus 5.11.2013