Katoliku usu kompendium

Juunis ilmus lühiülevaade katoliku usust, palveelust ja moraalist.

Kui inkvisitsioon veel tänapäeval inimesi ette võtaks, siis see raamat oleks hea ettevalmistav ülevaade, et seal vastustega mitte hätta jääda.
1985. aastal, Vatikani II kirikukogu lõpu kahekümnendal aastapäeval peetud sinodil tehti ettepanek koostada kiriku õpetust, elu ja palvet tutvustav üldine katekismus. 1997. aastal ilmus selle lõplik ladinakeelne versioon, maakeelsed tõlked hakkasid ilmuma juba 1992. aastast. Katoliku kiriku katekismus oli suunatud usuõpetajatele ja pidi olema alustekstiks n-ö iga maa oma katekismusele, aga oli vaatamata veel ka mahule (u 900 lk) väga populaarne.
2005. aastal ilmus n-ö tavatarbijale mõeldud, suure katekismuse lühem ja kergem, küsimuste-vastuste vormis väljaanne ehk katoliku kiriku katekismuse kompendium. Sinna lisati ilustavat pildimaterjali ida- ja läänekirikust ning palveid. Mõlema raamatu koostamisel on suurt rolli mänginud Joseph Ratzinger, praegune paavst Benedictus XVI.
Kompendium on koostatud suure katekismuse põhjal ja iga vastuse juures on viidatud ka suurele raamatule, kust peaks pikemat selgitust saama.
Raamat on jagatud nelja ossa: 1. Usutunnistus, 2. Sakramendid, 3. Elu Kristuses. Inimese kutsumus – elu Pühas Vaimus ja kümme käsku, 4. Kristlik palve. Meie Isa palve.
Aga kõik ju teavad, et …
Kas siis on midagi nihu, kui inimene pärast viimset võidmist ära ei sure või kas tasub enam osta indulgentse?
Eestikeelses väljaandes tasub ära märkida sõnaseletuste ja registri osa. Kuigi päris karikatuurid on nüüd rohkem levinud küll moslemite ja muude Eestist veel kaugete uskude kohta, siis paljude oluliste terminite tegelikku tähendust on hea enne tarvitamist järele uurida, ka seda, miks ülaltoodud küsimused halvasti esitatud on.
Raamatu esitlusel rõhutas Vello Salo, et siin pole midagi uut ära toodud, kõike, mis siin kirjas, on kirik kogu aeg rääkinud.
Nemad tegid ära
Teoloogiadoktor Arne Hiob rõhutab selle raamatu vajalikkust ja kiidab ettevõtmist; on näha, et «raamat taotleb olla täpne». Ta loodab, et ka luteri kirik saab ühel päeval millegi taolisega hakkama, aga nendib, et siis tehtaks arvatavasti ikka mitu erinevat katekismust. Puudub üks autoriteet, kes selle kõikidele luterlastele kehtivaks kinnitaks.
Täpselt nagu on erinevaid piiblitõlkeid, saab ka olla erinevaid usuõpetuse sõnastusi. Kõigile on ühised küll usutunnistuskirjad. Tänapäeval on erinevad suunad vaid normaalsed valikuvõimalused. Oma varakambrist võib ju võtta nii uut kui vana.
Hannes Heinsar
Vaata ka Evelyn Kaldoja intervjuud Vello Saloga 21. juuni Postimehes.