Kas ta tegi head?

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste kinnitab Eesti Kirikule antud intervjuus, et mälestusmärgi rajamisega Konstantin Pätsile soovitakse rõhutada tema ainukordset osa Eesti Vabariigi sünniloos.

Mõte rajada Eesti esimesele presidendile ausammas on olnud kõneks aastaid. Mis innustas Pätsi muuseumi kuulutama nüüd, st eelmisel aastal välja korjanduse, mis muutis esialgse idee konkreetseks tegevuseks?
Trivimi Velliste: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts jt ajaloomälule pühendunud ühingud on teatud kuupäevadel ikka mälestanud Konstantin Pätsi ja ühingute omavaheline korjandus on alanud palju varem. Ent Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lähenedes tegime riigikogu juhatusele ettepaneku rajada Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Konstantin Pätsile kui Eesti riigi peamisele väljakuulutajale ja esimesele  valitsusjuhile ning ka esimesele sõjaministrile Vabadussõja puhkedes, s. o kõige raskemal, otsustavamal ajaloo hetkel.
Niisiis, me rõhutasime Konstantin Pätsi ainukordset osa Eesti Vabariigi sünniloos. Ja just sünni sajandat aastapäeva hakkamegi pühitsema. Tegime ettepaneku otsida meie kõigi ühisosa riigi sünni sümboolsel tõlgendamisel. Iga riigi puhul on ikka keegi kõige esimene, primus inter pares – esimene võrdsete hulgas. Ja Toompea loss sealse Pika Hermanni torniga on meie riikluse sümbol.
Meile tundus, et kui Varssavi südalinnas on Józef Piłsudski, Kaunases Antanas Smetona ja Riia keskmes Kārlis Ulmanis, siis peab ka Eesti pealinnas olema väärikas koht Konstantin Pätsile. Praegu on siinses linnaruumis vaid üks riigipea – Boriss Jeltsin. Kas koos temaga pühitsemegi oma sünnilugu?!

Kuidas analüüsite, millest tuleneb rahva erimeelsus Konstantin Pätsile ausamba püstitamise küsimuses? Mida vastata kriitikameelsetele, kes ei poolda selle mälestusmärgi kerkimist?
Erimeelsused on igas ühiskonnas loomulikud. Esialgsed küsitlused näitavad siiski, et suurem osa meie rahvast toetab Pätsi mälestusmärgi rajamist. Häälekas vähemus on aga osutunud ründavalt häälekaks. Arvan, et sellel on mitu põhjust. Esimene ja kõige üldisem – Teise maailmasõja järgne ränk trauma elab meie alateadvuses edasi. Liiga paljud said parandamatuid haavu, mida antakse isalt pojale edasi. Alateadvus otsib süüdlast. Ja kes siis muu on süüdi, kui mitte Konstantin Päts! Hitler ja Stalin unustatakse ära – need on liiga kauged ja liiga võõrad! Süüdi peab olema keegi omadest.
Ajalugu ei tunta. Ei mõisteta, et 1939. a sügisel polnud valida hea ja halva vahel, vaid valida tuli väga halva ja veel halvema vahel. Ja valikut ei teinud kaugeltki Päts üksinda, vaid sellega nõustus teiste hulgas ka tema igavene võistleja Jaan Tõnisson. Taandumise otsus polnud veel alistumine. Püüti võita aega, oodata, kuni Hitler ründab Stalinit (selle kohta saadi Berliinist aimu).
Aja võitmisega püüti säästa eesti elusid. Eesti sõdurid polnud kabenupud, mida saadetakse lihtsalt niisama langema. Hoopis arukam on sõdida koos sakslastega – ebameeldiva liitlasega. Muidugi polnud Eesti juhid selgeltnägijad, et teada – Saksamaa rünnak viibib.
Mis puutub 12. märtsi 1934, siis polnud see kindlasti „riigipööre“, nagu oli kombeks korrutada Nõukogude lektoritel. Kaitseseisukord kehtestati täielikus kooskõlas põhiseadusega ja kolm päeva hiljem kogunenud riigikogu kiitis selle heaks! Ka Eesti Kirjanikkude Liit avaldas sellele oma toetust. Esimesena surus riigikogus Pätsi kätt Jaan Tõnisson!
Eelnimetatud rahvuslik trauma loob aga üldise psühholoogilise tausta, mida on lihtne manipuleerida. Ja vist pole väga raske aimata, kelle huvides on eesti rahva teadvust mõjutada, tema riiklust halvustada, anda mõista, et eestlastel pole kunagi väärikaid juhte olnud, ei ole neid nüüd ega saa olema ka tulevikus. Eestlased olgu aupaklikud ikka võõraste valitsejate vastu!
Ajakirjanduses ja sotsiaal­psühholoogias on käibele läinud „kasuliku idioodi“ mõiste. See kirjeldab kiiresti süttivat käremeelset inimest, kes läheb kergesti kaasa ülalkirjeldatud mõjutustegevusega. Andmata iseendale aru, mida ta teeb. „Kasulikku idiooti“ pole sageli kuigi keeruline ära tunda, aga katsu talle seda ütelda! Ma arvan, et ühiskonnateadlased peaksid neid nähtusi senisest palju põhjalikumalt uurima ning töö tulemusi avaldama.

Mida väljendame (kõik need, kes annetuse monumendi rajamiseks on teinud või kavatsevad teha, ning ka need, kes, tegemata küll rahalist panust, on oma mõttes ettevõtmise pooldajad) mälestusmärgi püstitamisega president Pätsile?
Sellega väljendame kaht asja. Esiteks anname au oma riigile – selle sünniloole. Jättes kõrvale kõik vaieldavused selle sajandipikkusel teel. (Las ajaloolaste põlvkonnad vahetavad oma mõtteid ka aastakümnete pärast!) Andes au oma riigile, mõtestame oma ühisosa riigirahvana, peremeesrahvana sellel maal. Rahvana, kel on võimalus ise oma asju otsustada, ise ka omaenda vigu teha, mida ei saa kellegi teise kaela veeretada.
Ja teiseks. Selle mälestusmärgiga väljendame tänu Konstantin Pätsile, kes polnud küll ilmeksimatu, kuid kes pühendas end täielikult oma maale ja rahvale. Kes veetis veerandi oma elust just selle rahva nimel vangipõlves – oludes, mida tema tänased halvustajad, õllekruus käes, ei suuda ettegi kujutada. Konstantin Päts on kahtlemata Eesti riigi märter ja samas riikluse sümbol, mis on üldisem kui lihtsalt üks surelik inimene. Suurel sünnipäeval rõhutatakse suuri hetki, kõik muu jäetakse kõrvale. Mälestusmärk Konstantin Pätsile on äraleppimine meie ajalooga – kui raske ja keeruline see ajalugu ka poleks.

Kui reaalne on plaan püstitada mälestusmärk hiljemalt 24. veebruariks 2018, päevaks, mil tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva?
Praegu on see plaan veel täiesti reaalne. Meie kunstnikud – kujurid – on asjast täiesti teadlikud. Nad on valmis väärikat taiest looma. Ent selleks on vaja välja kuulutada ametlik võistlus, mille lähtetingimused on selged. Konstantin Pätsi kohta on üks tänane poliitik öelnud: ta julges otsustada. Võtkem siis eeskuju ja julgegem otsustada!
Korjandus jätkub, kogutud on üle 11 000 euro. Annetada saab MTÜ Kindral Johan Laidoneri Seltsi kontole EE672200221011769795, selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk. Täpsem kirjeldus mälestusmärgi rajamise kohta on leitav koduleheküljelt www.auasi.ee.
Liina Raudvassar