Kaplanid Kevadtormil

Kaitseväe suurõppusest Kevadtorm, mis tänavu toimus seoses epideemiaga vähendatud mahus lühendatud perioodil, võtsid koos oma üksustega osa ka sõjaväekaplanid.

Et koroonakriisist ei kujuneks julgeolekukriisi, toimus tänavugi, hoolimata riigis kehtivast eriolukorrast, aastast 2003 traditsiooniks saanud militaarne suurõppus Kevadtorm. Kaitseväe juhataja otsusega ei toimunud see varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil Tapa lähistel.

Sihiks püstitati saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, vähendades seejuures kokkupuudet tsiviilühiskonnaga.

„Ka meie, kaplanid, pidime varem paika saanud plaane tänavuse Kevadtormi osas muutma,“ nentis Eesti Kirikule telefonitsi peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Tema sõnul osales proportsionaalselt teiste treenitavatega õppustel ka väiksem koosseis vaimulikke. 

Oma sõdureid saatis õppustel Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan Anna-Liisa Vaher Võrust, Viru jalaväepataljoni baasil loodud üksustega oli kaasas kaplan Ott Aro ning veel oli õppuste koosseisus 1. jalaväebrigaadi kaplan Peeter Paenurm, kelle töökoht asub Tapa sõjaväelinnakus. Kuna õppustel ei osalenud reservväelasi ja kaitseliitlasi, siis ei olnud Kevadtormil ka nende alalõikude kaplanid. 

Peakaplan Kutsar nimetas, et seoses õppuste stsenaariumi muutustega soovib ta pärast eriolukorra lõppemist kutsuda ulatuslikuma õppuse jaoks Taara sõjaväelinnakusse Võrus kokku nii reservväe kui Kaitseliidu kaplanid tegevusvõimekuse arendamiseks. „Planeerisime teemale keskenduda Kevadtormis, aga vähendatud koosseisu tõttu jätsime selle ära. Kuidas talitada olukorras, kus lahingutegevuse käigus on langenud võitleja, see oleks eeloleva õppe sisu,“ räägib kolonelleitnant Kutsar. 

„Olgu koroona või mitte, kaplani hingehoidlik töö kaitseväes on ikka sama. Samal kombel nagu arst seob haavu nii lahinguolukorras kui tagalas,“ toonitab kaplan Peeter Paenurm, lisades, et ka Kevadtormi ajal teeb kaplan tööd, mida ta on harjunud tegema treeninguvälisel ajal. Tema sõnul ei ole kap­lanid oodatud „lahingumöllu“, vaid nende osalust eeldatakse pigem tagalas. 

Kaplani esmane ülesanne on hoolitseda üksikvõitlejate moraali ja motivatsiooni eest. Kui vaja, tuleb selle käigus toetada võitlejat moraalselt. „Pean oluliseks liikuda ringi ja saavutada sõduritega avatud kontakt,“ räägib Paenurm, lisades, et ka selles osas ei erine kaplani tavaline tööpäev suurõppuste ajast – kaplan peab toetama sõdurit seal, kus teda vajatakse. 

Liina Raudvassar