Kantsler Andrus Mõttus: kõik tegevused, otsused vaadake misjonikäsu valguses üle

Võru praostkonna virtuaalsel sinodil pidas EELK kantsler Andrus Mõttus inspireeriva ettekande „EELK aastal 2059“, mis ühtpidi oli viimase 17 aasta statistiline analüüs, teisalt tulevikku vaatav vaimulik sõnum.

Ilmselt võib tarkusetera, mis küsib inimese sõprade järele, et teha järeldusi tema loomuse kohta, laiendada ka majanduselule. Ütle, millele sa kulutad oma raha, ja saab selgeks, mis on sulle oluline. See võiks ehk olla kokkuvõte sõnavõttudest, mida viimastel aastatel oleme kantslerilt kuulnud.

Olukorras, mil numbrilised näitajad on EELKs jätkuvalt langustrendis, ärgitab kantsler kogudusi katsetama uusi töövõtteid ja keskenduma kinnisvara asemel inimestele: „Sinoditel võiks jagada eelkõige seda, mida keegi on teinud teistmoodi ja millist tulemust see on andnud silmas pidades misjonikäsku.“ Ta küsib, millise sõnumi anname kirikust väljapoole, kui kulutame raha eelkõige kinnisvarale. Kas see on see, mis teeb õndsaks?

Viidates Albert Einsteini ütlemisele juhib kiriku majandusjuht tähelepanu, et on hullumeelsus ühte ja sama asja korrata ootuses saada erinevaid tulemusi. Väsimatu üleskutse mõelda kastist välja ja otsida uusi võimalusi evangeeliumi jagamiseks, kiriku ja inimeste ülesehitamiseks on seda aktuaalsem, et viimased kaks kuud on kogudused eriolukorras elades pidanud lakkamatult otsima uusi lahendusi. Vestlesime kantsler Mõttusega eriolukorra ajal videosilla vahendusel tema ettekandes üles kerkinud teemadel.

Analüüsisid Võru sinodil liikmete ehk hingede (vähenemine 17%) ja liikmesannetajate (–42%) langustrendi 17 a jooksul. Statistiline analüüs näitab, et kui 2002. aastal maksis liikmetest iga neljas liikmeannetuse, siis 2019. aastal iga kuues. Mida need numbrid kõnelevad kiriku tuleviku kohta?

Andrus Mõttus: Kui ma sõnakuulutajate osaduspäeval (toimus 10. märtsil – K. L.) Pauluse kirikus sarnase ettekande tegin, võrdles piiskop Joel Luhamets mind prohvet Aamosega, kes kuulutas häda. Ma ei püüa olla prohvet, vaatan vaid numbreid ja juhin tähelepanu. See on nagu autoga sõites armatuurlaual näitude vaatamine. Kui on näha, et kütust jääb järjest vähemaks ja ei tea, kas veab järgmise tanklani välja, siis tuleb ökonoomsemalt sõita.

Eestlaste keskmine eluiga on umbes 75 aastat ja leeritatava vanus on hinnanguliselt 35 aastat ehk keskmiselt ollakse koguduse liige umbes 40 aastat. 2019. aastal leeritati 1114 inimest. Kui praegu langus peatuks, siis leeritatute arvu 40ga korrutades saame 44 560. See näitab, kui palju on koguduseliikmeid 40 aasta pärast. Kui nendest iga kuues teeb liikmeannetuse, siis on 40 aasta pärast liikmesannetajate arv 7427 (2019. a 25 421; 2059. a 7427 liikmesannetajat).

Kevadisel kirikukogul oleksid teinud ettekande kiriku majanduselu kohta. Mida rõhutanuks, vaadates tagasi 2019. aastale?

Analüüsides kulusid võib öelda, et oleme jätkuvalt kinnisvara usku ehk meie põhifookus on kinnisvaral. Kui vaadata, kui palju panustatakse töötegijatesse ja kui palju kinnisvarasse, siis vahe on mitmekordne. Eelarveridades ei kajastu muidugi vabatahtlik töö.

Äkki on küsimus ka projektirahades, mis tulevad väljastpoolt kogudust. See, et kogudus suudab sellest osa saada, on ju suurepärane.

Nõus. See on positiivne. Ent kui suure koguduse, millel on nii maad kui ka kinnisvara, õpetajale makstakse vaid 500 eurot kuus ja seda peetakse täiesti normaalseks, siis tekitab see küsimusi.

Olen püüdnud leida algoritmi, küsides, kas kasvavates kogudustes tehakse midagi teisiti. Pole mingit universaalset mustrit leidnud, sest õpetajate annid on erinevad. Eks põhjusi on ka väliseid. Loodan, et lugeja ei arva minu sõnumi olevat, et kirikus tehakse viletsat tööd. Tahan öelda, et kui palju energiat läheb kinnisvarale, siis muu ehk sisuline töö jääb tagaplaanile.

Kui looks EELKs sellise utoopilise olukorra, et aasta jooksul on keelatud remontida ja panustada tuleb üksnes sisulisele tööle. Mis juhtuks?

Küsimus ei ole keeldudes-käskudes ja kinnisvaraga tuleb tegelda ikka. Pigem peaks meeles pidama meie peamist eesmärki ehk seda, kuidas täidame Jeesuse antud misjonikäsku. Kui kõik oma tegevused vaataksime üle misjonikäsu valguses, siis usun, et hakkaks olukord muutuma. Ükskõik mida ette võttes, on see katuse remont, kooritöö, piibliring või vitraaži paigaldamine, peaksime küsima, kui palju toob see uusi inimesi Jumalale lähemale, leerikooli, ristimisele.

Meil tehakse koguduste juures head tööd, kuid sageli on see suunatud nn siseringile ehk aktiivsetele liikmetele. Kristlased on maa sool, aga soola on vaja lisada toidule ja teha seda mõõdukalt. Kui soola ainult soolatopsis segada supi sisse panemata, siis on toit ikka mage. Peame külvama kirikust väljapoole. Siseringi töö on oluline, aga statistika näitab, et see ei ole piisav, et kogudust kasvatada.

Kui Paulus jutlustas ateenlastele (Ap 17), siis andis ta tunnistust Kristusest, kasutades kuulajatele arusaadavat keelt, mõisteid ja mõttemustreid, et viia nad tõele lähemale. Meil tuleb minna kirikust välja ja rääkida inimestega neile arusaadavas keeles. Jumalateenistuste ja talituste osas olen tähele pannud, et kui kordasid muuta väga kiiresti, siis jääb see inimestele võõraks ja nad lahkuvad.

Lähiaastatel läheb meil rahaliselt järjest kitsamaks, seda näitab statistika. Mida sellises olukorras peale hakata? Peaksime põhjalikult läbi mõtlema oma ruumide kasutuse. Võimaluse korral koondama oma tegevused võimalikult väikesele pinnale, et vähem kütta, koristada, remontida, ning kõik see, mis ei ole kasutuses, rentida välja või konserveerida.

Kogu vara peaksime panema teenima, hooned ja põllud välja rentima. Kus võimalik, soovitaksin kogudusetöö pastoraadist käärkambrisse kolida ja pastoraat välja rentida. Fookus võiks olla kirikuhoonel, et võimalikult palju tegevusi sinna viia.

Oled analüüsinud palga maksmist vaimulikele. Oma õpetaja on 97 kogudusel, hooldatavaid on 72. 65 kogudust maksab kas miinimumpalka või enam (15 kogudust 540 € (9%), 25 kogudust 540–1000 € (15%), 25 kogudust 1001+ € (15%)), 72 (43%) alla selle ja 32 kogudust (19%) ei maksa üldse palka. Sinu kommentaarid?

Olen arvutanud, kui palju oleks raha vaja, et vaimulikud saaksid Eesti keskmist palka. Statistiliste aruannete põhjal makstakse vaimulike palka keskmiselt 444 eurot koguduse kohta ehk 34% Eesti keskmisest palgast. Kui seada eesmärgiks Eesti keskmine palk, siis on puudu 1,8 miljonit aastas, kui soovida maksta 1,5 alampalka, siis on vajaka umbes 900 000. 2018. aastal koguti kogudustelt liikmeannetusest makstavat solidaarsuskassamaksu 62 418, millest üheks kuuks jagub 5201 eurot. See on summa, mida hetkel on võimalik jagada palgatoetuseks kõikide koguduste vahel. 

Analüüsisin ka koguduste tulusid ja kulusid eelmisel aastal. Kulusid oli pea 11 miljonit, millest kinnisvarale kulutati 44% (4 800 000), töötasudeks kokku 2 800 000 eurot, sellest vaimulike palkadeks 900 000 ehk 8%. Seega väga jõuliselt ümardades läheb pool kinnisvarale ja vähem kui kümnendik vaimulike palkadeks.

Kust palgaraha saada? Koguduste rahaallikad on erinevad – kel käib rohkem annetavaid turiste, kel on rohkem renditavat vara. Suurelt üldistades võib öelda: selleks, et tulevikus maksta õpetajale vähemalt 1,5-kordset alampalka, peaks koguduses olema vähemasti 100 annetajaliiget. Selleks, et 100 annetaks, peaks liikmeid olema 600. Et oleks 600 liiget, peab aastas leeritama vähemasti 15 inimest.

Kuidas edasi? Too näiteid sinu teenitavast Kambja kogudusest.

Ega meiegi etalonid ole. Misjonikäsku püüan täita ja ristimise olulisusest rääkida kõikvõimalikel juhtudel: pärast matust peielauas või vanu tuttavaid tänaval kohates. Maad on meil renditud välja ja kogu tegevus keskendunud kirikuhoonesse. Leerilastel soovitan iga aasta teha koguduse heaks ühe teo: kes on värvinud trepi käsipuu, kes toonud õunapuu kirikuaeda, kes värvinud laulunumbrite tahvli … kõik ei järgi seda, aga väga paljud siiski. Miks on see oluline? Sest kodust teeb kodu, kui oled sinna panustanud aega. Nii on ka kirikuga, ise tehes kasvad hingeliselt sellega kokku.

Miks on Kambja koguduses ristimisi-leeritamisi palju? (2019. a oli Kambja koguduses 684 liiget, neist annetajaliikmeid 144, ristimisi 30, leeris käis 19. – K. L.) Ega ma õiget vastust tea. Kuna sain vaimulikuks alles hiljuti (2011), siis on mu kirikuväline tutvusringkond üsna lai. Eks oma ande kasutades püüan neist kirikuinimesi teha. Tuttavatega kohtudes olen selline, kes otse küsib ja kõneleb usuasjadest. Mõnele mõjub see julgustavalt, teisele ehk hirmutavalt.

Kirikutööd tehes saame kasutada vaid omi andeid. Kui mul on julgus ja huumorimeel, siis kasutan neid, et inimesi tuua kiriku juurde. Keegi teine teeb seda teistmoodi. Mina näiteks ei oska kirjutada. Olgu, et Kambja kirik oli ligi 50 aastat varemetes, on see ometi kunagine väga aktiivne vennastekoguduse keskus olnud ja eks selgi on oma mõju. Pealegi on mul olnud tublid eelkäijad.

Novembris täitub kolm aastat kantsleri ametis? Milline töökogemus see on olnud?

On olnud põnev aeg. Kriisid tulevad ja lähevad, nii on see olnud aastasadu. Kirik on ikka püsinud, aga see ei juhtu lihtsalt iseenesest, Jumalgi vajab inimesi, kelle kaudu tegutseda. Ma ei pärine kristlikust perest, Jumal on mind kiriku juurde juhtinud. Võtsin paar aastat tagasi selle ameti vastu kuuletumise korras. Usun meie kiriku tulevikku.

Aastaid tagasi, koguduse lihtliikmena olin kiriku suhtes kriitiline. Muret tegi, et statistilised näitajad kirikus langesid ja raske oli maakogudustele õpetajaid leida. Kriitik olla on lihtne. Selleks, et midagi muutuks, tuleb ise muutma või muutuma hakata. Nõnda alustasin teoloogiaõpinguid. Kirikuõpetajaks jõudmine tundus pigem utoopiline eesmärk, aga mõtlesin, et kui see on Jumala tahtmine, siis proovin. Joel Luhamets ja Jaan Tammsalu julgustasid samuti seda sammu astuma.

Kuidas jagad oma aega koguduse ja üldkiriklike ülesannete vahel?

Need on kaks täisajaga töökohta. Argipäevade tööajal teen kantsleritööd. Õhtuti, öösiti ja nädalavahetusel kogudusetööd. Ma ei ole mingi erand. Nii töötavad kirikus paljud. Kui varem jagasin aega ilmaliku ja kirikuameti vahel, siis nüüd saan teha pidevalt kirikutööd.

Mida ütled kantslerina kogudustele, kes kriisi tõttu on majandusraskustes?

Analüüs, millest rääkisime, on tehtud enne kriisi. Kriis annab oma mõjud langustrendile võib-olla juurde, sest me ei tea ju veel, mis majanduses toimuma hakkab.

Ega mul kogudustele midagi lohutavat öelda pole. Pidage vastu ja hoidke kokku! Sõnum, et keskenduge inimestele, mitte kinnisvarale, saab praeguses olukorras järjest rohkem jõudu. See ongi ainus võimalus. Et toimuks tõsine ärkamine, pole kriis veel piisavalt tõsine. Minu usk on, et Jumal armastab meid ja ei jäta omasid.

Maailmas toimuvat jälgides võis ammu mõelda, et see ei saa niimoodi edasi kesta, midagi peab juhtuma. See, mis juhtus, tuli sealt, kus oodata ei osanud, nii nagu kriiside puhul ikka. On asju, mille ees oleme jõuetud. See võiks panna mõtlema, et inimene pole kõikvõimas ja siit saaks tasapisi Jumalani jõuda. Et toimuks suur muutus, on praegused hädad veel liiga väikesed. Kantsler pole ameti poolest ehk eriti lohutaja tüüp, aga Jeesus seevastu on, öeldes: „Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?“ või „Mis me joome?“ või „Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:31–33) Ja teda tasub uskuda.

Kätlin Liimets