Kannatuse pühapäev

Kannatuse pühapäevaga algab kannatusaja keskseim osa, mis kestab suure nädala lõpuni. Pühapäeva evangeeliumis räägib Jeesus jüngritele tähendamissõna viinamäe omanikust, kes satub raskustesse jultunud rentnike tõttu. 

Tähendamissõna viinamäe rentnikest kujutab Iisraeli maad, mille Jumal on kinkinud oma rahvale. See räägib prohvetitest, keda Jumal saatis oma rahva juurde otsima sõnakuulelikkuse vilja. See on nagu pilt, mis näitab meile viinamäe isanda ehk Jumala toimimisviise.

Tema kingib meile aega, et meie kätte usaldatu võiks juurduda ja tugevaks saada. Ta ei eelda koheseid saavutusi, aga ei lükka ka tulemuste nõudmist tema jaoks määramatusse tulevikku.

Sellesse loosse on kätketud viide prohvet Jesaja raamatu 5. peatüki laulule Issanda viinamäest. Viinamägi kujutab Iisraeli rahvast kui Issandale kuuluvat omandit, kes heade kobarate kõrval kasvatab metsikut ehk kängunud vilja.

Päästja annab võrdpildi kuulajatele mõista, et viinamäe omanik on Jumal ehk tema Isa. Tema ise on pärija, kelle viinamäe rentnikud ehk ülempreestrid ja variserid tapavad ja viskavad viinamäelt välja. 

Tema on see nurgakivi, kelle hoone ehitajad hülgavad, aga kellest saab siiski nurgakivi ja päästekalju, millele toetub Kristuse Kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik laiali pillutatud Jumala lapsed.

Pühapäeva nimetus Judica on võetud Ps 43:1 algusest: „Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!“

Anti Toplaan