Kannatuse pühapäev

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kannatada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest.
Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis paradiisis. Praegusse ellu kuuluvad aga kannatused ning maise elu järel ootab usklikku ees õndsus, kus pole kannatusi. Nii peame kõik siin maailmas kannatama ja samas lootma paradiisile, mis ootab ees.
Ka Kristus kannatas. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus pööratakse tähelepanu Jeesuse kannatustele. Päästja oli puhta südamega ega pidanud kannatama oma patu pärast. Aga ta kannatas inimkonna patu pärast. Jeesus tundis oma hinges valu, kui inimesed ei võtnud tema sõnumit vastu. Kristus kannatas tagakiusu all ning lõpuks pidi ristil surema, kandes kogu maailma patu.
Kannatustes olles võime pöörduda palves Kristuse poole, sest tema on meie eest kannatanud. Raskusi kandnuna mõistab ta meid ja tahab aidata. Jeesuse läbi võime kord maise elu järel saada taevariiki, kus pole enam kannatusi.
Kaido Soom