Kallis kaasteeline saadeti viimsele teekonnale

Laupäeva ennelõunal saadeti Tallinna Kaarli kirikust viimsele teekonnale kirjanik Jaan Kross.Leinatalituse läbi viinud Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir juhtis tähelepanu sellele, et kirjanik lahkus igavikku apostel ja evangelist Johannese päeval, luuletajate, kirjanike, raamatumeistrite, trükkalite ja ka teoloogide kaitsepühaku päeval.  
Meistriga said tänulikud lugejad hüvasti jätta kirikus juba reede pärastlõunal. Ärasaatmistalituselgi jagus kirikupinkidesse lähedaste, kolleegide, võitluskaaslaste ja sõprade kõrvale Jaan Krossi raamatute austajaid. Sajad leinajad süütasid Tallinnas Harju tänaval Eduard Vilde monumendi juures kirjaniku kodumaja ees küünlad.
Leinatalitusel laulis Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mängis Tallinna Kammerorkester ja organist Piret Aidulo. Esitati Arvo Pärdi, Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händeli muusikat. Kõlas ka Jaan Krossi luuletuse «Imeline laas» tekstile loodud laul vendade Urbide esituses.
Järelehüüdeid oli palju: esmalt sõna saanud Tõnis Arro Eesti Üliõpilaste Seltsist kõneles 1938. aastal EÜSi astunud Krossist kui eeskujust ja teenäitajast. «Usun, et Su sirgjoonelisuse taga oli kord juba tehtud «truuiks surmani» otsus, mis vabastas Sind järgnevatest valikuvaevadest ja sai tugevamaks iga uue otsusega ja teoga. Nii julgesid teha vähesed, sest vähesed uskusid, et aatelisus tasub kindlalt ära,» ütles Tõnis Arro. Üliõpilasseltsi liikmed mälestasid kaasvõitlejat H. C. Schnoori «Leinalaulu» saatel.
Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves nimetas järelehüüdes lahkunud Meistrit «lõime vedajaks». «See lõim, mida Sa vedasid, võimaldas eestlastel uuesti püsti tõusta. See lõim aitas meil pimeduses edasi minna. Me teadsime, et Sa oled ees seda vedamas; sellest haprast, kuid katkematust lõimest kinni hoides me teadsime, et me ei eksi valesse kohta.»
Kirjanik Paul-Eerik Rummo järelehüüde luges kirikus ette näitleja Ain Lutsepp.  
Jaan kross sängitati mulda perekonna hauaplatsile Tallinna Rahumäe kalmistul.
Nädala jooksul, mis Jaan Krossi arvukais artiklites ja kultuurisaadetes meenutati, jäi kõlama mälestus suurest eestlasest, kellele Eesti oli südameasjaks.
Täna saame olla ülimalt tänulikud, et Jaan Kross olemas oli. Tänuks võime võtta riiulist mõne tema romaani, novelliraamatu, luulekogu või tõlkeraamatu ja uuendada lugemiselamusi, elada tema maailmas ja lasta end kõnetada tema tarkusel.

Lea Jürgenstein