Kahe riigi kodanik

Martin Luther leidis, et kristlane peaks olema samaaegselt kahe jalaga taevas ja kahe jalaga maa peal.
Taevas olemine tähendab seda, et usklikul on kontakt Jumalaga, kes juhib tema elu. See ühendus tähendab palves pöördumist Issanda poole. Võime usaldada oma elu Jumala kätesse. Jumala Vaim juhib kristlase elu, avab pühakirja ja näitab, mis on oluline.
Juba selles elus võib Jumala laps tunda end taevariigi kodanikuna. Kogudusse kuulumine ning teiste kristlastega suhtlemine pakuvad selle eelmaitset. Tõeline võit ootab usklikku aga ees sellest maailmast lahkumise järel: igaveses elus.
Kuid usklik inimene on alati ka selle maailma kodanik ja peab siinse eluga hakkama saama. Siin maises elus on meie ülesanne teha jüngriteks kõik rahvad ja armastada ligimest. Kristlane ei saa elada egoistlikult oma usku praktiseerides ja taevaste asjade üle mediteerides, vaid tal peab olema soovi tuua Jumala sõnum siia maailma.
Selleks on vaja aru saada selles maailmas toimuvast, inimestest, nende ellusuhtumisest. Kristlane võib võtta ülalt Jumala käest armastust ja jagada seda oma ligimestele.
Kristlane on alati mingi maise riigi kodanik ja siin on tema ülesanne teha ka maise võimuga koostööd selleks, et Jumala tõotused võiksid täituda juba selles maailmas ja valmistada nii ette tulevast.
Kaido Soom