Kadunud ja jälle leitud

Kristliku arusaama järgi on Jeesus tõeline Jumal. See tähendab, et tema käsud on Jumala käsud. Järelikult peab Jeesus oma sõpradeks justnimelt neid, kes elavad – vähemalt tahavad ja püüavad elada – Jumala tahte kohaselt. 

Kui Jumal ei sooviks meiega tegemist teha, oleks meie olukord lootusetu. Nüüd annab ta teada, et tuleb valmistada tee, nii et inimesed saaksid selle kaudu pääseda tema juurde. Kristlased teavad, et selle tee nimi on Jeesus Kristus, tema kaudu on Jumal inimese endaga lepitanud.

Jumala rahvas on teeninud ära karistuse ja ka karistada saanud, aga seegi ei ole teda parandanud. Ikka valitakse Jumala teede asemel oma südame rajad, mille kõrval usutakse ka Jumalasse. Selline ongi Jumalast taganemise tegelik sisu. Mitte tingimata otsene Jumala salgamine, küll aga tema teede põlgamine. Aga endale meelepäraste teede valimine tähendab elu lahus Jumalast. Rõõmustav on tema tõotus, et ta ise parandab oma rahvast. Inimestele on see nende valikute keskel ka ainsaks lootuseks. Tema üksi saab tuua surma asemele elu, ahistuse asemele troosti ja leina asemele rõõmu.

Et tõde ei ununeks, on kohane meelde tuletada, et Jumala valmistatud pääste ei ole midagi automaatset. See, kes lükkab tagasi Jumala armu, jääb sellest ka kõrvale. Seega kõik ei pääsegi taevasse, kus on rikkumatu osadus püha Jumalaga. Inimene, kes praegu Jumalast ei hooli, ei hakka pärast surma automaatselt soovima vastupidist. Jumal austab inimesi sedavõrd, et võtab tõsiselt ka meie eitavaid vastuseid.

Anti Toplaan