Kadunud ja jälle leitud

Vahel kirjutab meedia inimestest, kes on kaduma läinud. Võib arvata, milline tunne on lähedastel, kes ei tea, kus on nende laps, abikaasa või keegi vanematest. Ligimese kaotsiminekuga tekib masendus, meeleheide. Pärast looduskatastroofe või sõdasid võib näha suurt hulka inimesi, kes otsivad oma lähedasi, sest nad armastavad neid ja hoolivad neist. On loomulik, et inimene muretseb oma lähedase pärast, sest ta tahab temaga koos olla ja soovib talle head.
Jumal on inimese loonud ja andnud talle elu. Ta on meie taevase Isana meile väga lähedane. Inimene on loodud elama ühenduses Jumalaga ning see annab tema elule sisu ja sihi. Paraku on  osa inimesi unustanud Jumala. Ilmselt on Jumal kurb, kui tema loodu teda unustab ja läheb oma teele, mis lõpuks viib inimese ebaõnnestumisele.
Siiski annab Jumal inimesele uue võimaluse pöörduda ja meelt parandada, tulla tagasi eluteele. Selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et eksiteele läinu võiks tulla tagasi. Üha uuesti kutsub Jumal meid ja annab meile uusi võimalusi. Juba pattulangemisloos otsis Jumal Aadamat ja küsis, kus ta on. Nii otsib ta kadunud inimest ka nüüd. Kui kuuleme Jumala kutset ja vastame sellele jaatavalt, on taevariigis meist hea meel ning siis oleme leidnud oma elu sihi ja mõtte ning võime kord pääseda jumalariiki.
Kaido Soom