Kadrina kirikus tähistatakse oreliprojekti lõppu

23. mai õhtul kell 19 toimub Kadrina kirikus tänujumalateenistus, millega tähistatakse aastaid kestnud oreliprojekti põhitööde lõppu.

Asi sai alguse 2002. aastal, mil kirikus vahetus organist ning kerkis esile küsimus oreli edaspidisest hooldusest ja üldisest seisukorrast. 2004. aastal asutati oreli restaureerimise korraldamiseks Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutus.
Uurisime ka ajalugu. Eesti arhiivimaterjalide ning 19. sajandi Läti ajakirjanduse põhjal sai selgeks, et oreli on ehitanud Lätis tegutsenud oreliehitajate perekonda kuulunud Carl Alexander Herrmann (Karl Herrmanni poeg) 1877. aastal Peterburi Jeesuse saksa-läti koguduse tellimusel. Kui sealne kirik peagi kaasaegsemat orelit kavandama hakkas, osteti pill 1895. aastal Kadrina kirikule. Huvitav oli tõdeda, et läti oreliuurijad olid pilli Peterburi perioodi järgsed jäljed silmist kaotanud ning nendele oli orel olnud seni teadmata kadunud.
Eksperdid soovitasid oreli kõla parandamisel keskenduda algse tuulesüsteemi taastamisele. Õnneks oli vana lõõts veel olemas, eelmistest töödest saadik ladustatud. Kultuurilise järjepidevuse huvides otsustasime peale eesti meistrite küsida hinnapakkumise ka Lätis Ugāles tegutsevalt Janis Kalninši orelitöökojalt.
Töö tegija valikul saigi määravaks Ugāle töökoja kogemus Herrmanni orelitega tegelemisel ning ühine huvi oreli originaalkõla rekonstrueerimise vastu. 2008. aasta töid kroonis edu – pill mängib nüüd tõepoolest Herrmannite oreleile iseloomuliku tumeda ja mahuka kõlaga. Kõlatööde tulemused jäädvustati samal aastal ka CD-le. Tööd olid tehtud peaasjalikult eraannetajate toetusega.
Aastatel 2009–2011 jätkas Ugāle orelitöökoda oreli üldremondiga. Töid aitasid rahastada Kadrina vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja muinsuskaitseameti pühakodade programm.
Viimaseks kavandasime oreliprospekti restaureerimise, mida finantseerisid PRIA LEA­DER-programm ning Kadrina vallavalitsus. Töid olime valinud tegema Eestis tegutseva saksa restauraatori Alexander Eckerti, kelle plaani puhul meeldis meile, et ta käsitles orelit kooskõlas selle ümbrusega. Tänu sellele on nüüd peale orelikapi kohendamise ja parandamise saanud kauni välimuse ka oreli lähiümbrus: võlvid, seinad, rõdupiirded ja põrand.
Alexander Eckertiga töötasid koos saksa restauraator Regina Klee ja läti orelirestauraator Alvis Melbardis, uued elektrilahendused sündisid tänu OÜ Kadrina Elektrik tööle.
Aastate jooksul on restaureerimisprojektist kujunenud kultuuriprojekt. Kirik on saanud suviste kontsertide paigaks ning turistid ja orelihuvilised käivad gruppidena muusikat kuulamas ja taastatud ajaloolise lõõtsa tööd vaatamas. Ise oleme nende aastate jooksul paljutki õppima pidanud – eeskätt kannatlikkust, leppimist sellega, et alati ei lähe hoolimata pingutustest kõik nii, nagu kavandatud, et materjalid võivad olla tujukad ja inimfaktoril oma võimete piirid …
Oleme tundnud selle kõige kohal aga ikka Jumala ligiolu ja näinud ka imesid sündimas. Projekti lisakulude lõplikuks tasumiseks palume veel kord annetajate toetust (konto number koduleheküljel http://kadrina.orel.eelk.ee/). Seni on sihtasutus saanud annetusi ja toetusi kokku ligi 65 000 eurot.
Tänu kõikidele tegijatele, toetajatele ja aitajatele! Mängigu Herrmanni orel Kadrina kiriku orelirõdul Jumala kiituseks veel palju aastaid!
Külli Erikson,
Kadrina koguduse organist,
Kadrina Kiriku Oreli SA juhatuse esimees