Kabel kerkis surnuaiale

Viimsi poolsaarel asuva Randvere kiriku ja kirikuaiaga on eriline lugu. Sealsel kirikuaial asuv kalmistu on pühakojast umbes pool sajandit vanem. 

Sealse koguduse õpetaja Aare Kimmel sõnab, et Randveres on aastas paar-kolm matust ja tegu on piirkonna ainukese surnuaiaga. Varaseim hauatähis kirikuaias on aastast 1803, kirik on valminud aga aastal 1852 Jõelähtme abikoguduse hoonena. Kuna kiriku valmimise täpset kuupäeva ei teata, tähistatakse kiriku 170. aastapäeva sel aastal 3. juulil, aga surnuaiapüha oli äsja, 19. juunil. 

Kirikuaia eest hoolitsev koguduse juhatuse liige Andres Jaanus ütleb, et matmisala suurus võib olla umbes 3000 ruutmeetrit ja hauaplatse on 260. Kirikuaia kogupindala on poole hektari kanti. 

Hauaplatse käivad korrastamas muidugi lahkunute järeltulijad, aga mitu korda aastas on kirikuaias talgud. Mõni nädal tagasi pakkus hooldusabi Randvere kool. Kohustuse niita on võtnud enda kanda vallavalitsus. Mäletan mitme aasta tagusest Randvere külastusest hooldatud kirikut ja selle ümbrust. Küllap on see nüüdki nii, kiriku lõunaküljel varisenud kiviaedki on puhastatud ja uuesti laotud.

Kirikuaiast leiab sepistatud metalltähiseid, sepis- ja valuriste, paeriste ja muid hauatähiseid. Maetute kohta saab teavet infotahvlilt. Esile on tõstetud rahvalaulik Mari Kilu (1851–1947), kirikule altaripildi kinkinud Tammneeme küla Mihkli talu peremees Karl Neeme, aga ka piiritusevedajana tuntuks saanud vallavolikogu liige Gustav-Woldemar Lauri. 

Randvere küla on esimest korda maininud aastal 1397 ordumeister Wennemar von Brüg-

geney ja 1693 on külas loetletud 11 talu, kirjutatakse Randvere küla arengukavas aastateks 2010–2020.

Rita Puidet