Kaarli koolis alustati gümnaasiumiga

Alanud õppeaastast on Tallinna Toompea Kaarli koguduse juures tegutsev Kaarli kool laienenud gümnaasiumiastmesse.

Gümnaasiumiastme ametlik nimetus on Rocca al Mare kooli Kaarli õppekoht (Kaarli gümnaasium). Vähemalt alanud õppeaastal on avatud gümnaasiumiosa ametlikult Rocca al Mare kooli osa. 

Soov iseseisvuda on kindel

Kaarli kooli kultuuri- ja infojuht diakon Meelis Holsting kinnitab Eesti Kirikule, et valmisolek iseseisvuda on väga kindel ning vajalik koolitusluba, millest staatus sõltub, loodetakse saada lähiaastatel. „Aga kindlasti hiljemalt esimese lennu lõpuks, selleks ajaks, kui tänavu sügisel gümnaasiumisse astunud kolme aasta pärast lõpudiplomi saavad,“ toonitab Holsting. 

Meelis Holsting tunnistab, et kui Kaarli kooli kümme aastat tagasi Kaarli koguduse juures tegutsevast lasteaiast looma asuti, olid mõtted seotud ainult põhikooliga. „Me ei mõelnud, unistamisest kõnelemata, et võiks laieneda gümnaasiumiks. Gümnaasium ei olnud eesmärk, aga ühel hetkel oli mõte selleks ometi küps. Siis oli ka selge, et ei ole hea jätta vahet ning me pingutasime, et avada gümnaasium kohe pärast esimese põhikoolilennu lõpetamist,“ selgitab ta.

Seos Rocca al Mare kooliga ei paista silma gümnaasiumi praktilises toimimises. „Ideoloogiliselt on seos ikka Kaarli kooliga. Meie kooli gümnaasiumi visioon sai alguse Kaarli motost, kus räägitakse puust, mis kannab head vilja. Gümnaasiumi puhul on tegemist sama puuga – juurtest ammutame jõudu, tüvele saame toetuda ja puu okstel kasvatada häid vilju,“ räägib Holsting. Õppetööd tehakse gümnaasiumiastmes Kaarli koguduse maja viienda korruse väljaehitatud pinnal, kust Kaarli kool aknast sisse paistab. Osa tunde toimub ka põhikooli ruumides. Mitmed õpetajad jagavad ennast põhikooli ja gümnaasiumi vahel, aga on ka mõned õpetajad, näiteks emakeele ja matemaatika õpetaja, keda jagame teiste õppeasutustega.“ 

Esimest korda kümnes ja kümnendat korda esimene

„Ei kuulu vaidlemise alla, et Kaarli koolil on Kaarli kiriku näol kasutada üle Eesti uhkem aktuse pidamise ruum,“ muheleb Meelis Holsting, kui annab ülevaate 1. septembril toimunust. Kirikusse mahuvad õpilased, õpetajad ja külalised. „Kevadel ei pidanud põhikooli lõpetajatele ütlema, et kaasa võib võtta vaid ema ja isa. Nõnda ka nüüd sügisel – lapsed võisid kõik külalised kaasa kutsuda. Kirikusse mahume alati lahedalt ära.“

Kümne aastaga on kujunenud kooliaasta alustamiseks omad traditsioonid. Tänavu tõid olulise täienduse aga liitunud gümnasistid. Esimest korda kümnes ja kümnendat korda esimene – nii kauni sõnamänguga saab kokku võtta uue kooliaasta algust Kaarli koolis. 

Et värsked kümnendikud said käekõrval kirikusse tulla esimese klassi õpilastega, andis terviku tunde – tegemist on ühe ja sama kooliga. 

Hea inimese õppesuund

„Arutasime palju, kas siduda gümnaasiumiaste mõne õppesuunaga. Lõpuks leidsime naljatamisi, et ainus võiks olla heaks inimeseks kasvamise suund. Seda läheb elus tõesti vaja,“ räägib Holsting. Tema sõnul püütakse tasakaalus hoida humanitaar- ja reaalained: „Me ei soovi panna kinni õpilase edasist arengut. Gümnaasiumisse astujal ei pruugi olla veel selge, millises valdkonnale soovib ta jätkata.“ Teisisõnu – Kaarli gümnaasiumisse astuja ei pea teadma, kas ta soovib tulevikus saada arstiks, muusikuks või IT-spetsialistiks. 

Küll aga eeldatakse, et ta oleks huvitatud endast ja ümbritsevast maailmast. Et ta oleks noor inimene, kes soovib õppida, areneda ja kasvada. Kool omalt poolt lubab pakkuda talle selleks hea ja hooliva keskkonna. „Meile jõuavad need, kes tunnevad, et neile sobib väiksem kogukonnakool, kus tal ei ole võimalik jääda anonüümseks,“ sõnab Holsting.

Liina Raudvassar