Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kaarli gümnaasium alustab

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Töö koolis arendab ja annab igapäevaselt uusi teadmisi, teab iga õpetaja ja koolijuht. Seda kinnitavad ka Helen Treier (vasakult), Signe Aus ja Meelis Holsting Kaarli kooli raamatukogus õpikuid uurides.  Liina Raudvassar.

Otsekui elav puu, mis, juured huumusrikkas mullas, kasvatab uusi oksi päikesevalgusele vastu, nõnda on ka Tallinna Toompea Kaarli koguduse juures tegutsev Kaarli kool edenenud jõudsalt ja suudab eelolevast sügisest jätkata gümnaasiumiastmega.

„Avame gümnaasiumiastme koostöös oma hea partneriga Rocca al Mare kooli Kaarli õppekohana,“ selgitab direktor Signe Aus, kui oleme end sisse seadnud kooli hubases raamatukogus, mille neljanda korruse aknast avaneb hunnitu vaade Toompeale. „Meie eesmärk on olnud välja arendada täismahus põhikool, kuid gümnaasiumi mõte on taustal kogu aeg olemas olnud,“ tunnistas koolijuht. 

Esimene lend lõpetab Kaarli gümnaasiumis

„Millal siis veel, kui mitte praegu mõtelda gümnaasiumiks laienemisele. Nüüd, mil meie esimene lend on jõudnud üheksandasse klassi ja see on tõstnud küsimuse, kus jätkata haridusteed,“ liitub vestlusringi kooli kultuuri- ja infojuht Meelis Holsting, kes on ka üks lõpuklassi klassijuhatajatest. Teine klassijuhataja on õppejuht Helen Treier, kes samuti on leidnud keset koolipäeva aega, et selgitada, kuidas sujub gümnaasiumiastmele üleminek. „Kindel soov on, et gümnaasiumi esimene lend lõpetaks Kaarli gümnaasiumis, selle nimel hakkame edasi töötama.“ 

„Oli ka idee ühisest kristlikust gümnaasiumist, aga see mõte jäi katki partnerite puudumisel. Nii otsisime partnerit väljaspool kirikuringkonda, Rocca al Mare tundus loogiline valik,“ jutustab kooli direktor, lisades, et Rocca al Mare kooliga on Kaarli koolil alati hea läbisaamine, mille kinnituseks on koole siduv hea tahte lepe. 

Signe Aus tunnistab, et oluliseks mootoriks on olnud lastevanemad, kes on küsinud aina, kas gümnaasium tuleb. „Ütlesime, et vaatame, kas sellel on tugevat pinda, ja kui olime oma mõttetalgud, ajurünnakud ning arvutused teinud, leidsime, et tegelikult see on täiesti teostatav,“ räägib direktor. Kui alguses oldi meelt, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peab looma suure gümnaasiumi, siis teist õppeaastat tegutsevalt katoliku gümnaasiumilt Tartus tuli toetav signaal: „Nad tõid meile suurt julgus juurde. Muidugi on see suur vastutus, aga oleme nii inspireeritud ja kindlad, et teeme õiget asja.“

Mitte suvaline kool

„Jõudu on andnud teadmine, et me ei tee suvalist kooli. Teeme kaasaegset kooli, arvestades uuemaid teaduslikel uuringutel põhinevaid õpikäsitlusi. Tahame toetuda oma väärtusmaailmale. Oleme korraldanud ajurünnakuid, kuhu oleme kutsunud nii omi lastevanemaid kui ka asjatundjaid väljastpoolt. Oleme koos istunud ja suurelt unistanud,“ räägib Signe Aus.

„Kui ise peaks minema praegu gümnaasiumisse ja Kaarli gümnaasium alustaks, siis valiks ilmselt küll selle,“ muheleb Meelis Holsting, kes lisaks koolile töötab diakonina Kaarli koguduses. „Me teemegi kooli, kus tahaksime ise õppida. Põnev peab olema. See on asja võti,“ toonitab Signe Aus. 

„Meil on viimased kümme aastat põnev olnud,“ lisab Helen Treier, tunnistades, et tegelikult on ta unistanud ajast, mil koolitöö kulgeks natuke rahulikumalt. „Nüüd, mil esimesed üheksandikud lõpetavad ja üks ring saab täis, oleks selline aeg võinud tulla, aga seoses gümnaasiumi avamisega tuleb see unistus küll maha kanda – elu on jätkuvalt huvitav ja väljakutsetest rikas,“ naerab ta. 

Hea inimese suund

„On selge, et gümnaasiumiklass komplekteerub nii meie põhikooli lõpetanutest kui ka teistest koolidest tulnutest. Me ei eeldagi, et kõik Kaarli kooli lõpetajad jätkaks meie gümnaasiumis, minnakse ka teistesse koolidesse ja see on väga õige. Hetkel võib tulemust vaid prognoosida, sest avaldusi saab veel kuu aega esitada,“ sõnab Aus. 

Lisaks akadeemilistele teadmistele usutletakse Kaarli gümnaasiumi pürgijaid üldkultuurilistel teemadel ning püütakse aru saada astuja ilmavaatest, vastab Meelis Holsting küsimusele, milliseid õpilasi oodatakse gümnaasiumisse. „Faktiteadmisi näitab kirjalik test. Õppimise stabiilsusest saame ülevaate viimaste aastate hindeid uurides. Üks ebaõnnestunud eksamitulemus ei ole lapse kohta veel adekvaatne info andja. Kolmandaks on vestlus nii lapse kui perega. Mis on nende ootused ja milline on valmisolek meie koolis õnnestumiseks. Oleme oma gümnaasiumi programmi üles ehitanud nii, et õpilase ülikoolivalikud jäävad avatuks mitmes suunas. Üldteadmised, silmaring, praktilised kogemused, õpioskus, enesejuhtimine – seda kõike püüab loodav Kaarli gümnaasium anda. Ennekõike soovime aidata lapsel kasvada heaks inimeseks. Isekeskis kõneleme, et meie õppesuunaks on hea inimese suund.“

Liina Raudvassar

Pildigalerii: