Juuru suvelaps orel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. september 2007 Nr 36/37 /
Juuru Mihkli kiriku orelisuve lõpetas 28. augustil suurejooneline galakontsert «Pillide kuninga naiselikum pool», kus esinesid meie parimad organistid Piret Aidulo, Kadri Ploompuu, Ene Salumäe, Tiia Tenno, Elke Unt ja Kristel Aer.
Galakontsert oli erakordne elamus, kus segunesid organistide erinev stiilitunnetus, mitmekesine kava ja tõepoolest hea kõlaga Juuru oreli helid. Mis vast kõige kummalisem – orelil kõlas ühtaegu veenvalt nii Jan Pie-terzoon Sweelincki 16. sajandi looming kui Johannes Brahmsi romantiline muusika, rääkimata J. S. Bachist või meie Ester Mägi ja Peeter Vähi teostest. Ilmselt oli siin mängus interpreetide oskuslik registeerimine ja mäng, kuid ilma oreli loomulike kõlavariatsioonideta poleks tulemus olnud nii ühtlane.
Naiselik jõud
Kontsert sai Kristel Aeru sõnul sellise pealkirja loomulikult sellepärast, et interpreetideks olid kontserdil vaid naised. Kuid kontserti kuulanuna ei saaks küll öelda, et mängijateks just inimsoo n-ö õrnem pool – orel kõlab sama jõuliselt nii meeste kui naiste käe all. Aeru sõnul on tõepoolest olnud juttu ka igati naiselikust kontserdist, kus nii autoriteks kui esitajateks oleksid naised.
Euroopa praktikas on seda tehtud nii Saksamaal kui Skandinaavias ning küllap tulevad sarnased kontserdid kunagi ka meil ettekandele, arvas ta. Lisaks kontserdielamusele oleks sel juhul tegemist ka muusikaajalooliselt huvitava sündmusega, sest paljud näiteks 19. sajandi naisheliloojatest said oma loomingut vaid suure vaevaga avaldada ning seetõttu ei ole tolleaegsed teosed kergelt kättesaadavad. 20. sajandil oli olukord soolises mõttes soodsam.
Juuru kiriku orel õnnistati sisse 8. juulil, kui peeti pidulik jumalateenistus ning oreliteemaline konverents. Oreli täielik restaureerimine kestis poolteist aastat, alates 2006. a algusest. Esimese ekspertiisi tegi rootslasest orelimeister Göran Grahn, oreli restaureeris OÜ Kriisa Oreliehitus ning lõpliku häälestustöö tegid Helmuth Gripentrog ja Kalevi Mäkinen Soomest.
Üllatustega orel
Juuru Mihkli kiriku oreli ehitas Jakob Saarmann 1897. aastal. Oreli lugu on kirev: ekspertide sõnul leidunud pillis detaile erinevate kirikute orelitest, nii Juuru vana pilli (Carl Tanton 1849) kui Tallinna Niguliste kiriku oreli osi (J. A. Stein 1812). Vahepeal ei ole orelit korralikult remonditud ja seetõttu oli ka restaureerimise eel pilli seisukord halb.
Göran Grahni sõnul oli Saarmann asjaarmastaja orelimeister ja lisaks ilmselt asjatundmatult valmistatud detailidele kahjustas orelit kaua aega ka niiskus. Orelimeister Hardo Kriisa sõnul pole pill ka kunagi hääles olnud, sest osa vilesid olid liiga pikad, teised jälle liiga lühikeseks lõigatud. Nõnda läks oreli remont esialgu arvatust nii keerukamaks kui ka kulukamaks. Oreli maksumuseks kujunes umbkaudu 1,1 miljonit krooni, millest suur osa on saadud eraannetustest. «See näitab, et siinkandi inimesed peavad lugu sellest, et neil on oma orel,» ütles orelifondi juhatuse liige Kristel Aer galakontserdi eel.
Oreli vastuvõtmise ekspertiishinnangus olid organistid Ines Maidre ja Jaanus Torrim kirja pannud vaid häid sõnu. Kiidusõnu kuulis ka orelil mänginud organistide suust, eriti nimetati uut 16´ Posaune-registrit, mis pilli kõlale õige sügavuse andis ja mis sellel pillil on küll olemas olnud, kuid pole kunagi varem kõlanud.
Juuru orelisuves on toimunud enne suurepärast lõpp-akordi mitu kontserti.
8. juuli kontserdiks kirjutas Urmas Sisask (tekst Toivo Tuberik) spetsiaalselt Juuru orelile teose «Me Sõna on armastus», mida esitasid sopran Pille Lill, bariton Aare Saal, Kristel Aer orelil ja Tobiase keelpillikvartett.
Kristel Neitsov,
organist