Juubelilaulupeol lauldi taas vaimulikke laule

1933. a üldlaulupeost võtsid osa ka kirikukoorid, kelle arv oli tõusnud sajani.
26.–27. juunil peetud XV kirikupäev algas jumalateenistusega Tallinna toomkirikus, tervituskõne ütles praost Aleksander Kapp, jutlustas assessor J. Varik Jõhvist.
Kirikupäeval oli kõne all leeriaeg, mille pikkuseks otsustati määrata 60 tundi kolme nädala jooksul ja nimetada see ümber konfirmatsiooniks. Leiti, et kuigi noorsootöö näitab järjekindlat tõusu, on vaja tõsist tööd, et leer annaks teadlikke koguduseliikmeid, mitte tõotusemurdjaid.
Ägedaid ütlemisi põhjustas sektantlus. Võeti vastu resolutsioon: «Kirikupäev tunnistab ew. lut. usu kiriku Jumala Sõnale põhjeneva elava usulise ärkamise vajadust, mis on vaba kõigist väärnähetest, ja kutsub üles kõiki koguduse juhte ja tegelasi täie andumusega kaasa aitama.»
Ägedaks läks vaidlus lahk­usuliste küsimuses. Leiti, et see on kirikule suurem oht kui «traataiatagused besboož­nikud». Kahtluse alla langesid vennastekogudusedki. Prof Rahamägi soovitas lahkuskude levimise põhjusi otsida kiriku enda vigadest. Otsustati küsimust edasi arutada usuteadlaste konverentsil.
Jätkus tendents asendada köstrid organistidega. Päevaleht võtab kokku, et kirik on praegu Eestis üks suuremaist tegureist, hoolimata vahel ettetulevatest puudustest ja väärnähetest. Ta koondab erinevad rahvakihid enda ümber üheks rahvaks. Seega võib loota, et kirik veel raskemailgi aegadel, kui Jumal neid peaks saatma, suudab jääda olukorra peremeheks.

Lapse palvevaim saab elavaks kodus
9.–11. juunini toimus Pärnu-Jakobis Pärnu praostkonna pühapäevakooli ja laste jumalateenistusega tegelejate 2. konverents. Osavõtjaid oli 45. Koosolek algas õpetaja Hasselblati hommikupalvusega, kes rõhutas: «Õige kasvataja juhatab last, teda õrnalt käekõrvale võttes.» Jäi kõlama mõte, et lapsed vaimselt nälgivad, sest vanemad on Piiblist võõrdunud. Palvevaim saab lapse hinges elavaks, kui see on tema kodus mõjule pääsenud.
Anti juhiseid pühapäevakoolide asutamiseks. Praost Grünberg rääkis, kuidas lastele uusi laule seletada ja õpetada. Oli ka näitlik laulutund, kus 30-liikmeline lastegrupp õppis neile seni tundmatut laulu «Ligemal on Jumal». Samale lastegrupile õpetati ka palvetamist. Õpetaja Grünberg pidas laste jumalateenistuse pühapäeva pühitsemise teemal. Vaimulik laul kõlas ka õhtusel koosviibimisel õpetajamajas.
Tallinna praostkonna sinodil valiti praostiks tagasi Aleksander Kapp, tema abiks Hassel­blatt. Algatati mõte vaimulikust laulupeost. Leiti, et selle võiks korraldada 1935. aastal.
Lääne-Harju praostkonna sinod peeti 7. juunil Tallinna Jaani vanadekodus. Elavaid läbirääkimisi põhjustas oma päevakohasusega praost Thomsoni referaat «Kirik ja riik».
Narva-Alutaguse praostkonna sinod oli Narvas Aleksandri koguduse majas. Seda juhatas praost Jalajas. Lähemalt puudutati leeriõpetust. Leiti, et vähe tulemusi on sisemisjoni töös. Soovitati laululehtedel seletada tähtsamaid usuküsimusi.
Kolmainupühal 11. juunil oli Nõmme Rahu koguduses erakorraline tänujumalateenistus, millega tuletati meelde õpetaja A. Eilarti ametisseseadmist Rahu kirikus 10 aasta eest. Õpetajale annetati kuldrist. Nõmme kogudus oli alustanud 40 liikmega, nüüd oli neid 3157. Samal päeval möödus õpetaja Eilartil 11 aastat õpetaja seisusesse õnnistamisest Tallinna Püha Vaimu kirikus.

Laulupäev Paides ja Põltsamaal
Toimusid esimesed kohalikud vaimulikud laulupäevad. Neid korraldati seda suurema rõõmuga, et suvisel üldlaulupeol pidid jälle kõlama ka vaimulikud laulud, nii nagu see oli juba esimesel üldlaulupeol 64 aastat tagasi.
11. juunil oli laulupäev Paides. Algas see piduliku jumalateenistusega kirikus, mida kaunistasid H. Stammi ja M. Bachmanni duetid ja kohaliku kooli direktori A. Hermanni baritonisoolo. Koraale saatis Paide tuletõrjeorkester Udu Topmani juhatusel.
Jutlustas õpetaja Sternfeldt Tallinnast. Kavas oli 16 ilmalikku ja vaimulikku laulu, mis enamasti pärit eeloleva X üldlaulupeo kavast. Kohal oli 14 koori 400 lauljaga. Suurema osa laulupeost juhatas kohaliku gümnaasiumi muusikaõpetaja Juhan Zeiger. Teine üldjuht oli kohalik köster Sihvart.
Põltsamaal leidis aset II vaimulik laulupäev, millest võtsid osa kohalikud ja naaberkihelkondade koorid ning Tallinna Pauluse kiriku koor. Tulnud oli 12 segakoori 250 lauljaga, 1 meeskoor ja pasunamehed. Laulupäev algas jumalateenistusega luteri kirikus, esines Tallinna Pauluse kiriku koor Arnold Biltse juhatusel.
Laulupeo enda kava vaimuliku osa täitsid ühendsegakoor ja puhkpilliorkester Arnold Biltse juhatusel, ilmalikus osas esines Põltsamaa meeskoor Udu Topmani käe all. Pidukõne vaimuliku laulu mõjust pidas kohalik õpetaja Frey. Kavas oli 20 laulu. Laulupeo sissetulek anti orelivõla katteks.
Põltsamaal oli juunis ka noortepüha. Kontsertjumalateenistusel lõid meeleolu Põltsamaa Meestelaulu Selts W. Alleri juhatusel, tšellist A. Wirro ja organist Meeta Tari.

Üldlaulupeol sada kirikukoori
Suurima tähelepanu pälvis muidugi 23.–25. juunini peetud X üldlaulupidu. Juubelilaulupeoga ühendati ulatuslikud muusikapidustused, kus oli esindatud ka kirikumuusika. Hommikul kõlasid linna tornidest puhkpilliorkestrite esituses koraalid.
Laulupidu algas Enn Võrgu koraaliga «Looja vägevus». Suursündmuseks oli Cyrillus Kreegi «Reekviemi» ja Artur Kapi oratooriumi «Hiob» ettekandmine Kaarli kirikus, esitajaks Estonia muusikaosakonna segakoor Juhan Aaviku juhatusel. Teosed äratasid tähelepanu külalistegi hulgas. Läti Latvijas Sargsis kirjutab: «Sügava mulje jättis A. Kapi oratooriumi «Hiob» ettekanne Kaarli kirikus. Ettekanne oli hiilgav.» Ja Jaunakas Zinas lisab: «Oratoorium «Hiob» on kujundatud tähelepanuväärse eruditsiooniga. Kreegi «Requiem» üllatas muusikalise plastikaga, mõtete sügavusega ja peensusega ning omapärase koloriidiga.» Kiitvaid artikleid võis leida isegi Hiina meediast.
Jaani kiriku oratooriumikoor Udu Topmani juhatusel tutvustas laulupeo ajal oma pühakojas Robert Heinmetsa ja Johannes Hiobi kantaate «Tõotatud maa» ja «Jesaja kuulutamine».
Üldlaulupeost võtsid osa ka kirikukoorid, kelle arv oli tõusnud sajani. See tekitas mõtte kuulutada 1934. aasta vaimulike laulupäevade aastaks. Lauluvara eest oli hoolitsenud Kirikumuusika Sekretariaat. Rõhutati, et vaimuliku laulupäeva eesotsas seisku koguduse oma koor, kellele võiksid lisanduda naaberkihelkondade koorid. Hea, kui välja saaks panna ka lastekoorid. Sealjuures tuli vältida suuri kulusid, piirdudes ühe päevaga.

Lahkus väsimatu jumalasulane
11. juunil suri emeriitköster Joosep Mürk. Ta oli sündinud 6. mail 1862 Vana-Põltsamaal. 1891–1912 töötas koolipõllul, korraldades sealjuures koolis ja taludes palvetunde. 1912–1916 tegutses rändjutlustajana, levitades ühtlasi Eestimaa Õpetajate Seltsi kirjandust. 1916–1932 teenis Mürk köstrina Vahastus ja Kärus. Viimases oli ühtlasi Rapla misjoni haruühingu juht.
Joosep Mürk püüdis aidata neid, «keda lahkusuliste kihutustöö mõjutanud ja eksitanud». 1932 asus ta elama samuti köstri ametit pidava poja Hugo Mürgi juurde Kuusallu. Siitki käis ta kuulutusretkedel Kadrinas, Paides, Põltsamaal, Raplas jm.
Mati Märtin