Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika esseekonkursi tulemused

Pikaaegne EELK kriminaaltöö juht, praegune konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse juhataja Avo Üprus (fotol) pälvis justiitsministeeriumi korraldatud esseekonkursil ühe auhindadest.

Justiitsministeeriumis premeeriti esseekonkursi «Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas» võitjaid 28. novembril. Tunnustuse pälvisid Margot Oleski, Heiko Leesmenti, Riin Paaboti, Avo Üpruse, Lauri Pihkva ning 17aastase Rynaldo esseed. Lisaks anti kaheksale inimesele tänukiri esiletõstmist vääriva töö eest.
Avo Üprus tõdeb essees «Surmanuhtlusest käitumiskontrollini», et «vangistuse kulud 2016. a lähenevad 50 miljonile eurole (49 792 977). Vajame arutelu nende vahendite mõistlikust, inimlikust ja tulemuslikust planeerimisest ja kasutamisest». Eestis on 41 eluaegset kinnipeetavat ja nende «kohtlemise läbimõtlematusest tulenevatel kohtlemisvigadel võivad olla mõjud, mis on vastuolus karistuse eesmärgiga suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele».
Aastakümneid kriminaaltöös osalenud vaimulik leiab, et «meie eelarves ja poliitikates peavad olema vahendid nendega tegelemiseks. Haigeid aga karistustega ei ravita. Eluaegne vanglakaristus tuleb kaotada».
Esseekonkursiga «Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas» soovis ministeerium julgustada Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsida seeläbi seni kasutamata võimalusi kriminaaljustiitssüsteemis. Konkursi auhinnafond oli 3000 eurot ja hindamiskomisjon hindas kokku 25 tööd.
Esseekonkursi töödes keskenduti enim vangistuspoliitikale ja selle praegusele olukorrale ning muutmisvõimalustele, sekka sattus ka alaealisi õigusrikkujaid, kannatanute huvisid ja kuritegude ennetamist puudutavaid töid. Praegused kriminaalpoliitika arengusuunad kehtivad 2018. aastani ning esmakordselt korraldatud esseekonkurss ongi üks esimesi samme uute arengusuundade ettevalmistamisel.
Eesti Kirik