Jumalaema uinumise püha Kuremäel

1891. aastal asutatud Ku­re­mäe (Pühtitsa) nunna­kloost­ris tähistati 28. augustil Jumalaema uinumise püha. 

Koos teiste vaimulikega tee­nis Moskva Patriarhaadi Ees­ti Õigeusu Kiriku juht me­tro­poliit Eugeni. Juliuse kalendri jär­gi elav vene õigeusu ko­gu­­kond Eestis tähistas Ju­ma­­laema uinumise püha. Kloos­­ter kannab Jumalaema Uinu­mise nime ja seda püha on traditsiooniliselt eriti pi­du­likult tähistatud. Igal aastal sõi­dab kohale tuhandeid pal­ve­rändureid. Koroonakriisi tõt­tu oli takistatud inimeste saa­bumine Venemaalt, siiski võis loendada sadu kirikulisi. Tar­vitusel olid viiruse levikut ta­kistavad abinõud, näiteks ko­hustus kanda kirikus maski ja kindaid.

Jumalaema uinumise pü­ha ehk rukkimaarjapäeva si­suks on Jumalaema surm, mi­da õigeusu traditsioonis ni­metatakse uinumiseks. And­med Jumalaema maise lõpu koh­ta ei pärine pühakirjast, vaid pärimusest, mille järgi ei võetud taevasse üksnes Maar­ja hing, vaid ka tema ihu. Maarja ei saanud tunda sur­male järgnevat lagunemist, inglid viisid surnuist äratatud Ju­malaema üles taevasse. See­tõttu nimetatakse seda püha õigeusklike seas ka väikeseks paasapühaks ja sellele eelneb range kahenädalane paast.

Püha tähistamine ei mahu ühte päeva: uinumise pühale eel­neval pühapäeval toimus tra­ditsiooniline ristikäik Vask­narvast Kuremäele; eelpühal ehk 27. augustil peeti pidulik õhtuteenistus peakirikus koos ristikäiguga ümber kiriku; ui­nu­mispühal liturgia, millel jut­lustas metropoliit Eugeni, ja ristikäik püha allika juurde ning 29. augusti õhtul koguöi­ne tee­nistus koos Jumalaema ma­tuseteenistusega. Viimase käi­gus toimus taas ristikäik, sel korral kanti Jumalaema püha surilina ümber kiriku mööda lilledega kaetud rada.

Kätlin Liimets