Jumala sõna külv

Pühapäeva juhtsalm „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15) kinnitab meile esmalt seda, et Jumal kõneleb. Ta pole anonüümne looja, kes ei saa või ei tahagi kummarduda oma loodu juurde. Tal on arusaadav hääl, mille leiame eelkõige Piiblist – Jumala sõnast. See hääl kõlab läbi ajaloo kuni aegade lõpuni.
Jumala hääl otsib inimeses kõige isiklikumat ruumi: meie südant. See on juhtsalmi teine sõnum. Süda tähendab meie elu keskust. Paika, kuhu koondub kõik see, mis meid viimselt kannab.
Aadam ja Eeva, olles söönud keelatud vilja, varjusid Jumala eest Eedeni aia puude vahele. Kui Jumal neid hüüdis, vastas Aadam: „Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.“ (1Ms 3:10) Sealt sai alguse kõva inimsüda – otsekui teeäärne tambitud maa, mis ei võta vastu Jumala häält, tema külvatud sõna.
Jumal kõneleb ka täna, tänagi hüüab tema hääl. Vajame hädasti südant, mis avaneks tema Vaimule. Kuid tõeline südamemuutus, vaimulik ärkamine, on Jumala käes.
Tema julgustab: „Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.“ (Hs 36:26) Palvetagem lakkamata, et see muutus võiks toimuda meie enda, me lähedaste ja kogu rahva südames!
Marek Roots