Jumala sõna külv

Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.                                                           

Lk 8:15

Jumala sõna toidab närtsivat vaimu ja kosutab väsinud hinge, mida alati ja igal juhul vaja on. Eriti praegu. Sõna on nagu vihm, mis sajab igale poole, vahet tegemata pinnasel. Või nagu seeme, mida külvaja külvab. Ja mitte ainult põllule. Jumal on väga rikas, tal on külluses oma sõna seemet ja ta võib endale sellist „raiskamist“ lubada, aga kuidas külvi vastu võetakse? Mitut moodi, kuid peamine tuleb ilmsiks selle mõistuloo lõpus.

Meie võime vahel olla kannatamatud, aga kannatlikkus on see, mida praegusel ajal enim on tarvis. Seda on kirikutöös tarvis aga alati. Külvatud on, meil tuleb vaid luua soodsad tingimused kasvuks. 

Kõigel, mis kasvab, on oma elujõud; mida vaja, see on kannatlikkus. Ja kui vahel tundubki kõik asjata ja mõttetu, siis peatugem hetkeks ja vaadakem sügavale südamesse! Seal kuskil on kõige elujõu idu säilitatud. Kaunis ja heas südames. Meil on see alles – kaunis ja hea, mis inimeseks loodud olendil olemas ja mida pole rikkunud miski väline. „Ära unusta peamist – uks on lahti“ (Epiktetos).

Meelis-Lauri Erikson