Jumala sõna külv

Lumine väli ja pikka aega kestnud külm tuletavad meelde meie põlise kodu asukohta.
Igal olukorral on Jumala plaanides oma koht ja aeg. Põllu harimist ja vilja külvamist alustame tavaliselt enda vahetust ümbrusest. Edasi edeneme pikkamööda.
Ülestõusmispühad on tänasest kuuekümne päevateekonna kaugusel. Seisame kirikuaastas paastueelses ajas. Tähendamissõna külvajast ja kindlus sellest, et Jumala sõna külvamine on Issanda töö, loovad aluse algavaks paastuks.
Lääne-Eesti ja saarte põllud on kivised nagu Palestiina mägised põllud. Külvaja käest kukub seemet peale hea maa ka põlluäärtesse, kividele ja kõvaks tallatud radadele.
Prohvet Jesaja võrdleb Jumala sõna vihma ja lumega. Need tulevad taevast ja kastavad maad, mis saab viljakaks ja annab külvajale seemet ning näljasele leiba. Jumala suust lähtuv sõnagi ei tule tagasi tühjalt, vaid saadab korda seda, milleks on läkitatud. Hoolimata sellest, et osa seemnest nokivad linnud, lämbub ohakate keskel või ei leia piisavalt mulda juurdumiseks.
Nüüd, meie päevil, kõneleb meile Tema, kes andis kord prohvetile kuulutusülesande. Tema ise on Jumala sõna, kes sai inimeseks Issandas Jeesuses Kristuses. Tema on suur külvaja, kes kutsub kõiki rahvaid Tema kuulutust vastu võtma. Ka kivisematel põldudel võib Tema sõna kanda sajakordset saaki.

Anti Toplaan