Jumala hullud

Usuleek meid sütitas, innustas,
hullu julgusega teel läkitas
viima ellu suurimat unistust:
ilmamaa äärteni armastust.

Palju kordi meid üllatas öö,
palju kordi meid väsitas töö.
Mitmel korral nägin nutmas ma sind,
mitmel korral vaikus kohutas mind …

Sina kandsid, kui jõud otsa sai mul,
teisel päeval vaja julgustust sul.
Ja kui väsisime ära mõlemad,
tundsime, et Isa käed kannavad.

Väga palju tegemata veel tööd.
Looja tööpõllul puudub ju mõõt!
Teie kõrval kõnnin, töötame hoos,
kuni taevas ükskord oleme koos.

Siiamaani on tuldud Tema armuväes,
homne päev on veel peidus Ta käes.
Küllap Jumal oma hullude eest hoolitseb,
viigu Ta, kuhu viivad Ta teed!

Pekka Simojoki laulust tõlkinud
Kirsti Malmi