Jumala armu poolt vabastatud

25.–26. oktoobrini toimus Tallinnas rahvusraamatukogus EELK Usuteaduse Instituudi 70. aastapäeva kongress «Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid».

Sisutihe ja inspireeriv kongress, mille eesmärgiks oli käsitleda usupuhastuse vaimsust ja keskseid arusaamu ning avada reformatsiooni mõju Eestis, tõi kohale üle 200 huvilise, millega peakorraldaja UI dekaan dr Randar Tasmuth jäi väga rahule: «Osavõtjate hulk ületas ootused. Rõõm ja energia, mis siin tekkis, annab jõudu edasi minemiseks, luterliku paradigma mõtestamiseks ning rahvale kuulutamiseks.»
Programm oli jagatud nelja ossa: usupuhastus ning vaimsus ja ajalugu; usupuhastus ning kultuur ja haridus; usupuhastus ning inimene ja ühiskond; usupuhastus ning kirikud ja pluralism.

UI kui järjepidevuse kandja
Esimesele päevale pani punkti UI ja Tallinna linnavalitsuse vastuvõtt, kus esitleti Luterliku Maailmaliidu välja antud artiklikogumiku «Jumala armu poolt vabastatud» eestikeelset tõlget. Kongressile pani punkti lõpujumalateenistus Tallinna Kaarli kirikus.
Pärast UI rektori dr Ove Sandri, peapiiskop Urmas Viil­ma ja EKNi esindaja, EAÕK metropoliidi Stefanuse avatervitusi pidas dr Tasmuth ettekande UIst kui eestikeelse teoloogilise hariduse järjepidevuse kandjast.
Ta rõhutas: «Saame olla rahva elujõudu taastavaks, usku ja lootust kandvaks asutuseks. Kiriku mõju ühiskonnas oleneb sellest, kuivõrd kindla põhjaga on tema tegevuse aluseks olev haridus. Kahte kongressipäeva võiks siduda mõte, et Jumala armu poolt vabastatud kristlastel on kohustus sellest armust kõnelda.»

Vaimsus ja ajalugu
Dr Thomas-Andreas Põder pidas ettekande evangeeliumist ja usuvabadusest, rõhutades, et reformatsioon pole üksnes teoloogide monopol, näiteks «Väikest katekismust» võib pidada meie kultuuri tüvitekstiks. Kõlama jäi mõte, et inimene ei puhasta usku, vaid usk puhastab inimest.
«Keskne pole kirik, vaid Kristus, ja peale peaks jääks evangeeliumi lepitav mõju. Kristlase vabaduse keskmeks on evangeelium, seepärast on uuenemise alus jumalateenistus,» sedastas ettekandja.
Helsingi ülikooli oikumeenia lektor dr Pekka Kärkkäinen tegi sissevaate Lutheri reformatoorse teoloogia arengusse, mille keskmeks sai üksnes pühakirjale toetuv õigeksmõistuõpetus: inimene mõistetakse õigeks üksnes usust, üksnes armust ja üksnes Kristuse läbi.
Usupuhastusaegsetest sündmustest Liivimaal, kus uuendustega väga kiirelt kaasa mindi, rääkis dr Juhan Kreem. Kogemusi eestlusest jagas õp Matthias Burghardt: «Välismaalasena eestlast vaadates näen luterlikku inimesepilti.»

Kultuur ja haridus
Nagu kevadine suurvesi, mis maa viljakaks teeb, kõneles päeva teises osas mag Marju Lepajõe usupuhastuse mõjust meie haridusele. Ta tänas pastoreid, kes sajandite jooksul on eesti kirjakeelt arendanud, ja konstateeris, et koos luterlusega tuli meile arusaam, et haridus peab olema ligipääsetav kõigile. Tuues Lutheri tekstidest näiteid, nentis ta, et usuisa mõtted on Eestis nii loomulikuks muutunud, et tema nime enam ei nimetata.
Dr Kristiina Ross rääkis eesti kirjakeele arengust, millele andis algtõuke Lutheri käsitus emakeelse hariduse tähtsusest ja Piibli tõlkimisest. «Eesti kirjakeel sündis tänu kirikule, kes soovis tõlkida Piiblit,» ütles Ross.
Õp dr Mart Jaanson suutis kuulajaid päeva lõpus köita ettekandega luterlikust koraalist, mis viis koorikultuurini ja laulupidudeni. Ta arvas, et tuleviku ideaal võiks olla, et Eesti heliloojad kirjutavad uusi koraale Eesti luuletajate tekstidele.

Inimene ja ühiskond
Reformatsiooni mõjust poliitikale kõneles õp dr Johann-Christian Põder: «Just Luther andis impulsse tänapäevase, inimeste vabadust ja võrdsust väärtustava riigikorra tekkele, rõhutades usu- ja südametunnistusvabadust.»
Vabastatud inimese vabaks riigiks nimetas ettekandja riiki, kus tunnustatakse inimese väärikust (võrdsus ja osalus), arvestatakse inimese ekslikkusega (võimude lahususe printsiip) ja kristliku solidaarsusega (sotsiaalne vastutus). Need põhimõtted said aluseks ka inimõiguste deklaratsioonile. Tänapäevase vaimuliku ameti eripalgeliste mõtestamiste juured ulatuvad dr Sandri sõnul 16. sajandisse. Noore Lutheri, kes rõhutas üldpreesterlust, vaated erinevad vana Lutheri seisukohadest, mis nägid vaimulikku ametit, millel eraldi pühitsus ja kutse.
Inspireerivalt mõjus dr Anne Kulli loeng luterlikust töö väärtustamisest: «Töö kaudu osaleb inimene loodu alalhoidmises ja on Jumala kaaslooja. Töö on suunatud ligimese heaks, kes on meile Kristuseks.»
Kolmanda osa lõpetas õp mag Marko Tiituse ettekanne, kus ta küsis luterliku vaimsuse eesmärgi järele. «See pole vaimne areng, vaid Jumala armuanni vastuvõtmine ja selle edasi kinkimine Püha Vaimu läbi. Uuenemist ei pea vältima, aga see pole eesmärk,» sedastas Tiitus.

Kirikud ja pluralism
Kongressi viimases osas kuuldi õp mag Anne Burghardtilt, kuidas tekkis Luterlik Maailmaliit, kuhu kuulub 145 liikmeskirikut koos 70 miljoni kristlasega. Oikumeenia mõistmise lähtekohaks on liidul ühtsus lepitatud erinevuses.
EELK positsiooni kirikute paljususele ja ühtsusele vaatles õp dr Tiit Pädam. Ta püüdis vastata küsimusele, kas EELK oikumeenilistes arusaamades on toimunud viimastel aastatel muutusi, ja viitas, et kirik võiks omada teadlikult valitud oikumeenilise osaduse kriteeriume.
Reformatsioon põhineb reformatoorsel inimväärikuse ideel, nentis dr Merilin Kiviorg. Tõstatus tõsine küsimus, kas tänapäeva heitlikus maailmas, kus julgeolek on liikumas fundamentaalse õiguse suunas, võib tekkida olukord, kus piiratakse inimõigusi, sealhulgas usuvabadust.
Dr Ringo Ringvee lõpetas ettekannete osa sedastusega, et Eesti ühiskond on maailma kontekstis väga salliv, ja jättis õhku küsimuse, kas maailmavaatelise pluralismi tingimustes peab iga väljakutse vastu võtma ja võimalust kasutama.
Kongressi kokku võtvas tulevikku vaatavas dr Indrek Treufeldti juhatatud arutlusringis osalesid peapiiskop Urmas Viilma, dr Toomas Paul, dr Urmas Nõmmik, dr Katri Aaslav-Tepandi, mag Ott Ojaperv (piiskop Eelija) ning Annika Laats.
Peapiiskopi sõnastuses jäi kõlama mõte, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on kristliku sõnumi kuulutamise roll kiriku kõrval igal kristlasel. Seda tuleb teha nii jaanipeol, arsti vastuvõtule oodates kui ka sotsiaalmeedias. Jumala armu poolt vabastatud kristlane peaks sõnumit jagama just seal, kus ta parasjagu on, teenides ligimest ja ühiskonda.
Kätlin Liimets