Jumala arm ja eriline kingitus

Ühenduse Naised Teoloogias korraldusel toimus 7.–8. septembrini Tallinnas metodisti kiriku ruumides rahvusvaheline konverents „Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: 50 aastat naiste ordinatsiooni EELK-s ja 500 aastat reformatsiooni“.

Konverentsi jumalateenistusel Tallinna toomkirikus kõndis pidulikus protsessioonis koos peapiiskop Urmas Viilma, piiskoppide Einar Soone, Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga ning toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkruga 21 naisvaimulikku ehk pea pooled meie kirikus ordineeritud naistest (EELK kodulehe andmeil praegu 44). Lisaks teenisid kaasa assessor Kadri Eliisabet Põder ja Ühenduse Naised Teoloogias esimees prof Anne Kull.
Jutluses meenutas peapiiskop Viilma meie kiriku esimese naisvaimuliku Laine Villenthali ordinatsioonijumalateenistust 16. novembril 1967: „Kell 18.30 pärast jumalateenistuse algusliturgiat ja ordinatsiooni tõusis Laine Villenthal, Piibel käes, siia Tallinna toomkiriku kantslisse. Ta alustas oma jutlust sõnadega: „Ainult Jeesuse Kristuse armust seisan mina siin!““
Väga hästi korraldatud sisukail konverentsipäevil jäi kõlama seesama sõnum: naiste ordinatsioon pole naisõigusluse teema, sest kellelgi pole õigust ordinatsiooni nõuda; see on Jumala arm ja eriline kingitus ühtviisi nii naistele kui ka meestele.

Rahvusvaheline osalejate ring
Konverentsi tervitasid Eesti Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollman ja võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. Ette loeti siseminister Andres Anvelti tervitus, milles ta tunnustas luterliku kiriku poole sajandi tagust otsustuskindlust, mis on läbinud viiekümneaastase tuleproovi.
Osalejaid oli konverentsil umbes sada, nende seas külalisi Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Norrast, Ungarist, Poolast ja Lätist. Silmapaistvalt palju oli kohal õppejõude Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja usuteaduse instituudist.
Kõrgetest ametikandjatest tegid osavõtu ja ettekannete pidamisega au Rootsi Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop dr Antje Jackelén ja pärast jumalateenistust peapiiskop Viilmalt EELK Teeneteristi I järgu vastu võtnud Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop dr Tamás Fabiny. Peapiiskop Ja­ckelén kõneles inspireerivalt reformatsioonist ja sellega kaasnevast vastutusest, kasutades märksõnu haridus, vabadus, hirm, mõistmine ja lootus.
Sündmusele lisas pidulikkust esimese päeva lõpul toimunud pidulik õhtusöök koos elava muusikaga. Lauakõne „Toolist ja troonist“ pidas praegu ametis olevatest naisvaimulikest kõige pikema ordinatsioonistaažiga Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Mis anda tänuks?
Kahel päeval peeti 11 ettekannet ja toimus arutlusring, kus jagati eri riikide kogemusi naiste ordineerimisest. Näiteks ordineeriti naine vaimulikuks Rootsis 1958. aastal, ent Soomes alles 21 aastat hiljem (1988) kui Eestis. Läti esindaja tutvustas eelmisel aastal Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogul vastu võetud põhikirja muudatust, mille järgi saavad vaimulikku ametisse üksnes mehed.
Konverents andis hea ülevaate naiste ordineerimise ajaloolisest kujunemisest ning teoloogilistest poolt- ja vastuargumentidest ja ärgitas olevat jätkuvas Püha Vaimu tegutsemises mõtestama. Liigutav oli näha Albert Soosaare poolt käsikaameraga filmitud ülevaadet Laine Villenthali introduktsiooni jumalateenistusest Pindi kirikus.
Kuulates konverentsil osalejate muljeid kerkisid esile enam puudutanud ettekanded: prof Priit Rohtmetsa „Teekond naiste ordinatsioonini Eestis“, õp Anne Burghardti „Naiste ordinatsiooni käsitlemisest oikumeeniliste dialoogide raames“ ja dr Ain Riistani „Naiste ordinatsioon ja Uus Testament: mida tekst tähendas ja mida tekst tähendab?“. Laiem huviliste ring saab konverentsi hästi argumenteeritud ja erinevaid vaatenurki haaravatest ettekannetest osa veebilehe „Kirik ja teoloogia“ vahendusel.
Kokkuvõtteks tahaksin jagada Kõpu koguduse õp Hedi Vilumaa tsiteeritud kirja Laine Villenthalilt 2005. aastast: „Ammuks see oli, kui seisin jutlustajana üksi meeste hulga keskel ja ordinatsioon oli mõeldamatu sündmus. Lausa uskumatu, kui kiiresti on kasvanud naisõpetajate ja -diakonite arv. Mis tuleks küll selle tänuks anda?“
Kätlin Liimets