Jõulurahu kuulutamine

Jõulurahu kuulutamine Soome linnas Turus on olnud katkematu traditsioon alates Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisaastatest 1632–1654.

Selline jõulurahu kuulutamine on sajanditepikkune traditsioon Rootsi kuningriigi linnades. Praegune Eesti ala kuulus kuningriiki kahe provintsina aastatel 1651–1721.
Nõukogude okupatsioon lõpetas vana traditsiooni täielikult. Traditsiooni on taaselustatud Eesti vabariigi taastamise järel, õigupoolest juba 1988. aastal. Uus algus toimus Haapsalu piiskopilossis, kus Haapsalu koguduse õpetaja, hilisem piiskop Tiit Salumäe korraldas ürituse, millel osalesid nii linnapea kui linna teiste kirikute esindajad. Tiit Salumäe võttis Turust kaasa kuninganna Kristiina aegadest pärineva teksti, tõlkis selle eesti keelde ja korraldas kuninganna Kristiina sõnadega jõulurahu kuulutamise Haapsalus.
Nüüd kasutatakse seda teksti ka Tallinnas. Tiit Salumäe kasvas üles Kuusalu pastoraadis, kus igal jõululaupäeval kuulati raadiost Turus toimuvat jõulurahu kuulutamist.
Tallinnas võttis traditsiooni uuesti kasutusele president Lennart Meri, kes luges jõulurahu kuulutamise teksti ette Raekoja platsil 1993. aastal ja pidas traditsiooni selgitava kõne. Kõnes president viitas Eesti kuulumisele jõulurahu kuulutamise kaudu Põhjamaade hulka. Jõulurahu kuulutamisel osales ka peapiiskop Kuno Pajula.
Lennart Meri luges jõulurahu kuulutamise teksti ette kolmel aastal ja seejärel läks see ülesanne edasi Tallinna linnapeale. Ürituse programm on samasugune nagu Turus.
Jõulurahu kuulutamise koht on siirdunud Raekoja platsilt raekoja ülemise korruse aknale. Jõulurahu kuulutatakse ka mitmes teises Eesti linnas.
Harri Raitis, kirjanik

Lühendatud tõlge soome keelest Kaido Soom