Jõululaupäeva jumalateenistus on kuulatav taas Toomkirikust

20 aastat jumalateenistuste raadioülekandeid okupatsioonijärgses Eestis

1988. aasta jõululaupäev oli Eesti Raadios murranguline – esimest korda pärast aastakümneid kestnud ateistlikku selgitustööd tehti raadios ja ühtlasi ka televisioonis ülekanne kirikust.

Jõululaupäeva jumalateenistus algas saatekava järgi kõigis programmides kell 18 ja ülekanne tehti Tallinna Piiskoplikust Toomkirikust. Selle saate salvestus on Eesti Raadio arhiivis säilinud, kõnelesid EELK peapiiskop Kuno Pajula ja Tallinna Toomkoguduse õpetaja Erik Hiisjärv, laulis Ellerheina tütarlastekoor professor Heino Kaljuste juhatusel.
Eetris igal pühapäeval
Nüüd, 20 aastat hiljem, 24. detsembril kell 17 kannavad Vikerraadio ja Klassikaraadio jõuluõhu jumalateenistust taas üle Tallinna Toomkirikust, jutlustab peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.
Kuigi sel aastal täitub ümmargune number jumalateenistuste ülekannetest raadios pärast aastakümneid kestnud vaikust, ei saa siiski unustada, et raadio on pidanud ülekandeid kirikust oma programmi lahutamatuks osaks juba tegevuse algusest peale.
Kui 1926. aasta 18. detsembril ringhääling alustas, siis juba vähem kui kuu aega hiljem, 16. jaanuaril 1927 alustas Tallinna ringhäälingujaam ka igapühapäevaste hommikuste jumalateenistuste ülekannetega Tallinna Kaar­li kirikust.
Just nimelt igapühapäevaste jumalateenistuste ülekannetega, mille tarbeks hakati välja ehitama ka raadioliine. Muide, Kaarli kirik ja baptistikoguduse palvemaja said keskjaama kaudu ühenduse stuudioga varem kui riigikogu. 1931. aastaks oli ringhääling otseühenduses ka Toompeaga, Jaani kirikuga ning riigikoguhoonega. Teine liin ühendas Püha Vaimu kirikut, Estoniat ja Issanda Muutmise kirikut.
Raadioajakirjanik Vello Lään kommenteerib oma 1967. aastal avaldatud dissertatsioonis: «Jääb vägisi mulje, nagu oleks jumalateenistuste eetrisseandmine olnud ringhäälingu peaülesandeks.»
Küllap oli kirikujuhtide sooviks ka taasiseseisvunud Eestis taastada jumalateenistuste ülekanded igapühapäevaste saadetena, nii nagu need näiteks Soome avalik-õiguslikus ringhäälingus siiani käivad. Üheks sellekohaseks püüdeks on 1992. aasta advendist alates kavas olnud pooletunnised liturgilised stuudiojumalateenistused, mille tarbeks laulis Eesti Raadio segakoor sisse ka suure osa laulu- ja palveraamatu koraalidest.
See formaat ei pidanud raadioeetris kuigi kaua vastu ja raadio esimese ususaadete toimetaja Toivo Aare riiulist leitud juhuslikult säilinud stuudiojumalateenistusega tutvumise põhjal võib öelda, et see kunstlikult kokku monteeritud kirikuimitatsioon polnud ka väga veenev.
Pühad dikteerivad kava
Regulaarsete ususaadetena on säilinud avalik-õiguslikus raadios igahommikused viieminutilised palvused esmaspäevast laupäevani kell 6.30 ja pühapäeval kell 7.35 Vikerraadios ning 7.15 Klassikaraadios, kusjuures kirikuülekande osa täidab sümboolselt 5 minutit pikem saateaeg pühapäeval. Kavas on veel «Kirikuelu» saade pühapäevaõhtuti ning suurtel pühadel teeb raadio otseülekandeid kirikutest.
Kas Vikerraadio või Klassikaraadio peaks võtma programmi igapühapäevased jumalateenistused? Ma ei tea, aga siinkohal tuleb kindlasti toonitada seda, et Eestis on võtnud selle töö enda kanda kristlik Pereraadio ning küllap pole mõtet kõiki asju topelt teha.
Seevastu jõulude ning ülestõusmispühade ajal muutuvad ülekanded kirikutest Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammides prioriteetideks, vajadusel jäävad ära uudised, saatekava ehitatakse sageli üles jumalateenistuste kellaaegade järgi ning raadio heliinsenerid ning režissöörid on valmis sõitma vajadusel mis tahes Eesti nurka, kust ülekanne on planeeritud.
Ja küllap kehtib raadiojumalateenistuste ülekande tiimi kohta sama mis ka kõikide vaimulike suhtes pühade ajal – mis jõulud või ülestõusmispühad need ikka ilma kirikus kaasa teenimiseta on!

Meelis Süld,
Vikerraadio vastutav toimetaja, Eesti Rahvusringhääling