Jõhvi kirik sai esimese vitraaži

Mihklipäeval toimunud tänujumalateenistusel pühitses peapiiskop Urmas Viilma Jõhvi kiriku esimese vitraaži.

Hiljuti said jõhvilased näha erakordset vaatepilti, kui 13. sajandi keskpaigast pärit kiriku juures tõstukilt pühakojale vitraaži paika pandi. Kogudus oli tellinud Peterburi klaasikunstnikult Anatoli Pelipenkolt pühakoja tarvis vitraaži ja see pandi kohapeal osadest kokku. Kokkupanekut jälginud uudishimulikud said imestada, kui kiiresti töö edenes ja juba samal päeval sai kaunist tulemust imetleda.
Muidugi on vitraažil kujutatud peaingel Miikaeli, kes ehitusajal pühakoja kaitsepühakuks valiti. Tema teadaolevat sünnipäeva, 29. septembrit tuntakse rahvakalendris mihklipäevana. Võib arvata, et kunagi on kirikul olnud värvilised klaasid, sest vähemalt ehitusajal tavalist klaasi ei tuntud. Ent kahe meetri paksuste seintega kindluskirik on näinud igasuguseid päevi.
Peaingel Miikaeli sõnum panna kiusatustele vastu on nüüd nähtaval kujul igale kirikulisele ja kirikust möödujale just kui märguandeks. „Inglid on antud meile, et hoida meid õigel teel,“ sõnas peapiiskop Urmas Viilma vitraaži pühitsedes. Õigeusu kiriku piiskop Laatsarus, kes samuti teenistusel osales, tänas õpetaja Peeter Kaldurit kutse eest ja lohutas, et Miikael võidab tumeduse jõu, kuigi kurjus takistab inimest teel täiuslikkusele.
Ehkki kiriku juures peeti traditsioonilist mihklilaata, ei seganud väline melu püha talitust ega ka õrna flöödipala Natalja Viiksaare esituses ning muusikakooli õpilase Artjom Smirnovi laulu. Pigem on väike lootus, et ehk kostis orelimäng õue ära. Koguduse organist Svetlana Kekiševa oli orelit kutsunud mängima ka oma õpilase Brigitta-Selestine Petropavlova. Nii mängis organist altari kõrval, õpilane aga koorirõdul. Jõhvi kirikus on ju kaks orelit.
Taas võin aga tõdeda, et Piiblit lugedes rumalamaks ei jää. „Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses,“ kuulutab Johannes ilmutusraamatus (19:11). See oli sümboolne lõpetus ilusale päevale, sest külalistele pakuti lõunat endises Edise mõisa aitkuivatis, kus praegu asub Valge Hobu trahter, mille omanik on Jõhvi koguduse liige.
Rita Puidet