Jõelähtme kuulsad kroonlühtrid saavad korda

2000. aastal Jõelähtme kirikust varastatud ja 2001. aasta aprillis tagastatud kolm kroonlühtrit saavad sel aastal lõpuks restaureeritud.

Märtsis 2000 leidis ajakirjanduses laialt kajastamist Jõelähtme kirikus tuhkapäeva ööl toimunud vargus, mille käigus viidi ära altari krutsifiks, kaks suurt 17. sajandist pärit küünlajalga, kaks kolmeharulist küünlajalga ja kolm laelühtrit. Kahju hinnati miljonile kroonile.
Sama suurt kõmu tekitas fakt, et veidi enam kui aasta pärast tagastati kirikule kroonlühtrid ja küünlajalad. Siiani on kadunud korjanduskast ja krutsifiks.
Koguduse õpetaja Margus Kirja ütles Eesti Kirikule, et see oli väga kummaline lugu, sest asjad toodi tagasi erapihil ühele Tallinna vaimulikule. Pihisaladuse tõttu ei olnud võimalik politseile infot anda.
Kolm varastatud ja tagastatud kroonlühtrit vajasid restaureerimist. Aastate jooksul on selleks võimalusi otsitud ja praeguseks on kaks kroonlühtrit tagasi kirikut valgustamas ning tööd kolmandaga käivad.
Tagastamisele järgnenud aastal suudeti korda teha 19. sajandil valmistatud kroonlühter.
Pärast seda tekkis aastatepikkune paus. Möödunud aastal jõudis järg väga halvas seisus olnud, 17. sajandile iseloomuliku kujundusega üherealise 10 tulega kroonlühtrini, mis tõenäoliselt valati 19. sajandi II poolel.
Töid tegi AS KAR-Grupp ja rahastati kultuurimälestise omanikule või valdajale mõeldud riigieelarvelisest toetusest. Kogumaksumuseks kujunes 1200 eurot, millest koguduse omaosalus oli 240 eurot.
Viimasena restaureeritakse kolmest kroonlühtrist kõige vanemat (1651). Muinsuskaitse eraldas tänavu selleks 2000 eurot, koguduse omaosalus on 700 eurot.
Barokse kaherealise 14 tulega kroonlühtri kordategemine läheb oluliselt kallimaks, kuna kaks ülemise rea haara on kadunud ja valatakse uuesti. Töid teeb selgi korral AS KAR-Grupp.
Kätlin Liimets