Jeesus on mu karjane

Lastekaitsepäeva eel ruttan viis aastat tagasi Tartu Pauluse kiriku tiibhoones avatud koguduse lastehoidu, et jõuda Luuka rühma hommikuringi.

Kümmekond last sätib end põrandale istuma ja õpetaja Timo Švedko kitarrihelide saatel tuleb nende suust hoogsalt «Jee­sus on mu karjane». Timo loeb lastele piibliloo, kuidas Jee­sus tormi vaigistas ja seepeale teatab Hanna enesekindlalt: «Jumala jaoks pole miski võimatu.» Teisedki lapsed ei jää arutelus teadmiste poolest alla ja Kristjan teadustab: «Palve on jutt Jumalaga.»
Enne õueminekut saavad lapsed mängida. Reede ongi laste lemmikpäev, sest siis võib kodust oma mänguasja kaasa võtta. Lastelt õpetaja Timo kohta pärides saan vastuse Jakobilt: «Timo on tore, ta ongi issi. Ta on teise lapse issi, tema ei käi siin lasteaias. Timol on kodus hullult lauamänge.» Eriti toredad on päevad, mil Timo mõne lauamängu kaasa võtab. Jakob aga tuleb lagedale uudisega: tal on pühapäevakooli vaheaeg.

Kindlal alusel
Kolm aastat siin töötanud Timo Švedko kõneleb, et läks ülikooli juurat õppima, aga õigusteadus polnud tema eriala. Abikaasa õppis pedagoogikat, nii tegi Timo elus kannapöörde ja temast sai Tartu ülikoolis õppimise ajal lasteaiaõpetaja. Nende pere tuli viis aastat tagasi usule ja 2012. aastast õpib Timo usuteaduse instituudis teoloogiat ning kui Jumal lubab, siis läheb järgmisel aastal pastoraalseminari. Oma praktika tegi Timo Ameerikas luteri koguduses, kus hiljuti oli paar nädalat ennast täiendamas.
«Praegu karjatan lapsi, kuulutan neile evangeeliumi, tunnen sellist kutsumust. Siiamaani pole Jumal mulle ust kinni pannud. Eks ma saan vaimulikutöös omandatud oskusi kasutada, mul on võimalus lastetööga jätkata,» ütleb Timo. Ta on veendunud, et kristlikud lasteaiad ja koolid on väga vajalikud, ka mittekristlastest vanematele, sest tänapäeva maailm on segamini löödud. «Paljud vanemad otsivad kindlat alust, sest piire kõigutatakse ja need kipuvad hägustuma,» selgitab Timo.
Laste jaoks ei ole vahet, kas õpetaja on mees või naine, kuid noore inimesena ei olnud kerge suure lasterühmaga alustada. Esimest korda rühma tulles tundis ta end kui karu. Ent kõik on õpitav. Esmalt õppis ta lastekasvatamist, siis hakkas lasteaias tööle ja nüüd on tal endal kaks last. Üleskutseks lastevanematele ütleb Timo, et tuleb leida aega lastega tegelemiseks. Õigem oleks elada kristliku põhimõtte järgi ja võtta näiteks pühapäev pere jaoks vabaks.

Suur tunnustus
Lastehoiu koordinaator – just nii palub enda kohta öelda juhataja rolli kandev Stella-Mary Pahmar – räägib, et nende hoolde antud 32 last jagunevad kolme rühma: Joona, Miika ja Luuka. Ta on õnnelik kenade ja avarate ruumide üle, aga eriti selle üle, et lapsed saavad osaleda jumalateenistustel. Esmaspäeviti käivad Miika ja Luuka rühm töötajate ühispalvusel. «Tunne, et sa oled koguduse osa, on tohutu eelis, mida ka lapsed tunnevad,» kinnitab Stella-Mary.
Stella-Mary on uhke lastehoiu personali üle, sest kristlastest kasvatajaid-õpetajaid ei ole kerge leida. Kuigi lastehoiul ei ole nii palju kohustuslikke tegevusi nagu lasteaial, on seal tööl varem lasteaias töötanud inimesed. «Meie jaoks on tähtis toetada last tema arengus, et temast kasvaks ennast ja teisi austav õnnelik ja iseseisev isiksus,» ütleb Stella-Mary.
Nii õpetatakse siin lastele kitarrimängu, moodustatud on Luuka lasteansambel, kellega plaanitakse plaat välja anda. Kui nii palju andekaid lapsi koos on, siis ei saa seda potentsiaali kasutamata jätta. Muusikaõpetaja Anneli Vilbaste on loominguline hing, kes paneb kõik lapsed muusikast rõõmu tundma, kiidab Stella-Mary. Siiski on tõsine mõttekoht, kuidas saaksid lapsed pärast lasteaia lõpetamist sarnases keskkonnas jätkata.
«Minu soov oleks, et see seeme, mille oleme kasvama pannud, kiduma ei jääks. Hea oleks, kui lapsed saaks kooliteed käia kristlike väärtushinnangute keskkonnas,» on Stella-Mary Pahmari unistus. Ta meenutab üht peret, kus isa oli alul kristliku lastehoiu vastu, aga on nüüd väga rahul, sest laps on väikeses ja hoolivas keskkonnas muutunud rahulikuks.
«Meie suurim tunnustus on, et lastehoiu järjekord koosneb peamiselt oma laste õdedest ja vendadest ning meie lastehoiupere on saanud aja jooksul tugevalt kokku kasvada,» ütleb Stella-Mary Pahmar. Ta on tänulik Tartu linnavalitsusele, et neid toetatakse võrdselt linna lasteaedadega. Taaralinnas on kõik võrdselt omad.
Rita Puidet

Tartu Pauluse lastehoid
Alustas tööd jaanuaris 2011.
Lastehoid on jagatud kolme rühma: Joona, Miika, Luuka.
Lastehoiu perre kuulub 32 last, õpetajad, kasvatajad, eripedagoog ja muusikaõpetaja.